"Me nägime tüüpilist pettemanöövrit või maskirovkat Kremli liidri esituses, mille eesmärk oli ühtaegu Lääne uinutamine ja samas ka hirmutamine. Kreml püüab ilmselgelt ära hoida Lääne proaktiivsemat käitumist ja justkui jäetakse mulje, et Venemaa on valmis taanduma ja sõber olema, kui Lääs hoidub uutest sanktsioonidest või ka Ukraina jõulisest toetamisest," ütles Mihkelson ERR-ile.

"Aga kui vaadata seda, mida Putin ütles oma kõne rahvusvahelises osas, siis ta jättis kõik võimalused avatuks. Muuhulgas jättis ta avatuks ka võimaluse, et see sõjajõud, mis on koondatud Ukraina piiridele, võidakse käiku lasta, sest ta ju mainis, et kui keegi peaks Venemaad provotseerima, siis need provokaatorid hävitatakse või provotseerijad saavad hävitava vastulöögi," lisas Mihkelson.

Tema sõnul ei teinud Vene liider teatavaks ühtegi välis- või geopoliitilist avangut nagu näiteks Valgevene või Donbassi liidendamine, nagu spekuleeriti -, kuid jättis kõik edasised taktikalised valikud lauale, sealhulgas jõu kasutamise võimaluse Ukrainas või mujal.

Ta viitas Putini lähedase liitlase, Venemaa julgeolekunõukogu sekretäri Nikolai Patruševi paar päeva tagasi Ukrainalt annekteeritud Krimmis öeldule, kus Patrušev rääkis võimalikust Ukraina terroritegevusest kas Krimmis või kusagil Donbassis.

"Siin tuleb meil silmad lahti hoida. Paraku see kõne ainult kinnitab, et Venemaal on plaanid, kassi-hiire mäng jätkub, jätkub nii Ukrainas kui Valgevene suunal ja jätkub muidugi ka Läänega," tõdes Mihkelson.

Eesmärk on hoida Valgevene ja Ukraina Moskva orbiidil

Mihkelsoni hinnangul andis Purtin selgelt mõista, et praeguse Kremli strateegiline eesmärk on Valgevena ja Ukraina hoidmine Venemaa mõjusfääris, seda erinevaid taktikalisi samme kasutades ja lääneriike eemale peletades.

"Putin andis mõista, et Venemaa provotseerijad saavad hävitava vastulöögi. Sellega jättis ta avatuks võimaluse, et just provokatsioonid Ukrainas võivad anda Kremlile võimaluse sõjajõu rakendamiseks. Ehk tõlgituna - kui Venemaa tahab Ukraina vastu agressiooni laiendada, ei hoia teda miski tagasi. Provokatsioonide esilekutsumine nagu Nõukogude Liit korraldas 1939. aastal enne Talvesõda Soomega pole kahjuks probleem," tõdes Mihkelson.

Riigikogu väliskomisjoni esimees tõi esile, et Valgevene puhul rääkis Putin suure sõjalise riigipöördekatse paljastamisest, kuid kogu maailm vaikib: "Eks ta sellega andis mõista, et see on valdkond, riik, mille osas lääneriigid peaksid oma käed eemal hoidma."

"Putin sidus riigipöörde temaatika ju 2014. aasta Maidani sündmustega Ukrainas ja praeguse Ukraina presidendi mõnitamiseks nimetas ju presidendina ainult (võimult pagenud endist Ukraina presidenti Viktor) Janukovitšit. Nii, et minu hinnangul andis Purtin väga selgelt mõista, milline on Venemaa, praeguse Kremli strateegiline lähieesmärk, milleks on Valgevena ja Ukraina hoidmine Venemaa mõjusfääris erinevaid taktikalisi samme kasutades ja Lääne eemalepeletamine", rääkis Mihkelson.

"Aga veelkord - see kõne ei tõmmanud ühtegi joont ühelegi protsessile alla - pigem vastupidi - jättis kõik õhku ja lahtiseks," rõhutas ta.

Sisepoliitiline osa oli suunatud riigiduuma valimistele

Küsimusele, mida võiks välja lugeda kõne sisepoliitilisest osast, mille maht oli vähemalt 90 protsenti kõne pikkusest, leidis Mihkelson, et peamiselt oli see mõeldud sügiseste riigiduuma valimiste eel kodanike meelitamiseks.

"Sealt ei loeks midagi erilist välja. Eks ta püüdis (opositsiooniliider Aleksei) Navalnõi tehtud palee-video kontekstis inimesi meelitada sügiseste valimiste eel. Püüdes ka praeguses olukorras inimestele näidata, kuidas ta hoolitseb nende eest," rääkis riigikogu väliskomisjoini esimees.

"Aga groteskne oli ju see, kuidas Putin rääkis pandeemiast ja samal ajal saalis kuulajate hulgas oli maskikandjaid suhteliselt vähe," märkis Mihkelson.