Liimets: piirilepingu ümber käivad arutelud on ülepolitiseeritud

Foto: ERR

Eesti-Vene piirilepingu ümber käivad arutelud on ülepolitiseeritud, ütles välisminister Eva-Maria Liimets. Tema sõnul soovib Eesti saada oma piiri osas vaid juriidilist selgust.

Liimets rääkis "Esimeses stuudios", et piirileppe ratifitseerimiseni jõudmine ei ole tema isiklik agenda ministrina, vaid praeguse valitsuse poliitika.

"2014. aastal tuli see teema uuesti lauale ning sealt me ka tänase valitsusega selle võtsime, et jõuda selleni, et Eestil oleks üks küsimus Vene Föderatsiooniga maas ja piir oleks paigas."

Minister ütles, et Eesti vajab piirilepingut, kuid arutelud selle ümber on liigselt politiseeritud.

"Selle lepingu kontekstis on oluline silmas pidada, et tõesti Venemaa toob esile pidevalt selle, et Eesti oleks justkui sõlmitud lepingu mõttest taganenud, sest allakirjutatud lepingus on ju kirjas, et riikidel pole teineteise vastu territoriaalseid nõudmisi. Kuid hetkel me räägime lepingu ratifitseerimisest. Leping on kokku lepitud, piirijoon paika pandud ja meie jaoks on oluline juriidiline selgus. Mina ütleks, et selle lepingu ümber käivad arutelud on ülepolitiseeritud. Eesti vajab lepingut. Kindlasti on ka Venemaale hea, kui tal on piirileping ja piir paigas naaberriikidega. Selles küsimuses on kindlasti vaja edasi liikuda," rääkis Liimets. 

Putini kõne oli suunatud kodupublikule

Venemaa president Vladimir Putin pidas kolmapäeval aastakõne, milles hoiatas ebasõbralikke riike Venemaa huve kahjustamast, märkides, et surve Moskva suhtes on kasvamas "millekski ohtlikumaks" kui lihtsalt sanktsioonide kehtestamine.

Liimetsa sõnul oli kõne selgelt suunatud Venemaa kodupublikule.

"Ühene järeldus, mida meie omalt poolt tegime, on see, et see oli suunatud siseriiklikule publikule, mis oli ka ootuspärane. Võib-olla mõneti üllatuslikult käsitles ta tugevalt kliimaküsimusi. Välispoliitika osas ei olnud midagi uut meie jaoks," ütles ta.

Venemaale kehtestatud sanktsioonidest rääkides, ütles Liimets, et Moskval võib olla väike hirm uute sanktsioonide ees. Ta ütles, et kuigi võib vaielda, kas senised sanktsioonid on olnud piisavalt heidutavad, siis tema hinnangul on need heidutanud Venemaad tugevamast agressioonist oma naabrite vastu.

Ta tunnistas, et Vene vägede koondamine Ukraina piirialadele on murettekitav, sest see kasvatab pingeid kogu regioonis.

Ta lisas, et lääneriigid peavad olema ühtsed, kui avaldavad Venemaale olukorra deeskaleerumiseks survet.

Liimetsa hinnangul ei ole praegu vaja kohe Venemaale mingeid piiravaid meetmeid kehtestada, vaid esialgu püüda selgitada oma seisukohti sõnades.

"Piiravaid meetmeid välja pakkuda sellistes kontekstides ei ole alati võib-olla esimene valik. Me oleme praegu diplomaatiliste meetmete, diplomaatiliste vahendite juures. Ja kui räägime Ukraina küsimusest, siis käisin eelmisel nädalal Ukrainas oma Läti ja Leedu kolleegidega, et sellele olukorrale tõmmata rahvusvahelist tähelepanu, et ukrainlastega vahetult arutada, mis rahvusvahelist tuge nad vajavad. Eesti on olnud proaktiivne nendes küsimustes," rääkis ta.

"Samuti tegin esmaspäeval välisasjade nõukogul konkreetsed ettepanekud, kuidas tugevada Euroopa Liidu survet Vene Föderatsioonile. /.../ Konkreetselt diplomaatiliste meetmetega. Näiteks kutsuda Vene suursaadik välja ja selgitada olukorda, anda selge sõnum," ütles minister.

"Tuleb ikkagi sõnumit korrata, et see oleks üheselt mõistetav," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: