Levib anekdoot selle kohta, kuidas Kremlis arutatakse võimalikku vastust Ameerika sanktsioonidele.

Kaitseminister Sergei Šoigu pakub varianti pommitada Washingtoni, kuid kolleegid valitsusest on vastu – seal on meie lapsed ja meie raha. Siis pakub Šoigu pommitada Londonit. "Ei," öeldakse talle, "seal on meie oligarhid ja nende raha." "Siis võib-olla Pariisi?" pakub Šoigu, aga saab ikka sama vastuse.

Kaitseminister mõtiskleb veidi ja pakub välja, et võiks pommitada Voroneži. Küsimusele, miks just seda Volga ääres asuvat linna, vastab Šoigu: "Seal ei ole kindlasti meie lapsi, peresid ega raha."

Hetkel on olukord Venemaal selline, et Voronež on suures ohus.

Peamise löögi alla sattus Vene riigivõlg

Koos Ameerika uue presidendi Joe Bideniga tekkis Kremlis lootus suhete restardile ehk ümberlaadimisele. Samad lootused pandi omal ajal Donald Trumpile. 13. aprillil toimus Joe Bideni ja Vladimir Putini esimene telefonikõne. Seda kõnet Kremlis oodati ja oodates tõsteti panuseid, viidi Ukraina piiri äärde lisaväed ja teravdati olukorda kontrolljoonel Donbassis.

Ja tõsi, Biden kutsus Venemaa liidrit üles viia väed Ukraina piirilt ära ja pakkus Vladimir Putinile, et võiks isiklikult kohtuda. Vladimir Putini abi Juri Ušakov andis mõista, et tippkohtumine on võimalik ainult juhul kui USA ei kehtesta enne seda uusi sanktsioone. Kuid Biden ignoreeris seda hoiatust ja uued sanktsioonid jõustusid juba järgmisel päeval.

Biden ei kuulutanud välja mitte ainult sanktsioonid, vaid erirežiimi Venemaa suhtes "kahju tekitava tegevuse eest välismaal". See tähendab, et saktsioonide kehtestamiseks ei ole nüüd enam vaja USA presidendi ega kongressi otsust, see küsimus on USA ministeeriumide, eelkõige USA rahandusministeeriumi pädevuses. Rahandusministeerium rakendas kohe uusi volitusi ja blokeeris kuus vene firmat lihtsalt seetõttu, et nad töötavad Venemaa IT- ja kaitsetööstuse valdkondades.

Peamise löögi alla sattus aga Vene riigivõlg. Nüüd ei saa Ameerika firmad ja pangad osta Vene riigi võlakirjade uusi emissioone otse Venemaa rahandusministeeriumilt ja volitatud pankadelt. Nad võivad neid osta ainult finantsturult ehk vahendajate käest.

Olukord võib iga hetk drastiliselt muutuda. Selleks piisab USA rahandusministeeriumi otsusest keelata ameeriklastele omada vene riigi võlakirju. Seega muutuks vene riigivõlg kohe nn kahjulikuks varaks.

Praegu on Venemaa riigivõlg suhteliselt väike ja Ameerika meetmed Vene riigi eelarvet otseselt ei mõjuta. Kuid uus keeld laenata raha Vene valitsusele heidab varju kogu Vene majandusele. Kui varem olid sanktsioonide all vaid mõned "halvad" firmad, isikud ja pangad, siis nüüd võib sanktsioonide alla sattuda iga juriidiline ja füüsiline isik. Tulemuseks on inflatsioon ja laenuhinna tõus.

Venemaa rahandusminister Anton Siluanov tunnistab ise, et kui lääneriigid saavad laenu üheprotsendilise intressiga aastas, siis Venemaa on sunnitud laenu võtma kuueprotsendilise intressiga. Venemaa majandus ei ole piisavalt stabiilne, et Vene firmad võiksid saada pikaajalist laenu sisefinantsturult.

Krimmi annekteerimiseni olid abiks lääne pangad oma odavate laenudega. Seda raha enam ei ole ja Ameerika uued sanktsioonid näitavad selgelt, et ei tule ka tulevikus. Kauaoodatud majanduskasv, mille vajalikkusest Vladimir Putin räägib, jääbki kättesaamatuks unistuseks.

Biden andis mõista, et olukord, kus Moskva ja Washington ei suuda mingis konkreetses küsimuses kokku leppida ja arvamused lahknevad, ei ole enam võimalik. Kokkuleppe puudumine toob kindlasti kaasa uued sanktsioonid. Samal ajal ei tähenda kokkulepe saavutamine, et juba kehtivaid sanktsioone leevendatakse.

Vaadates Kremli poolt, tähendab see seda, et ei ole suurt vahet, millal väed Ukraina piirilt ära viia, kas enne või pärast võimalikku tippkohtumist või kas üldse viia. Suur sõda Ida-Ukrainas ja Donbassi annekteerimine ei ole Moskva huvides juba sellepärast, et peale uute sanktsioonide tähendaks see uusi kohustusi Donbassi elanike ees. Lisaks sellele, uus rünnak Ukraina vastu tähendaks, et Venemaa loobub ise Minski kokkuleppest, mille mittetäitmises süüdistas Moskva pidevalt Kiievit.

Navalnõi on vanglas, tema elu on ohus

Tuleb välja, et Venemaal ei ole palju võimalusi, et vastata adekvaatselt Ameerika uutele sanktsioonidele. Diplomaatide väljasaatmine, sissesõidukeeld kuuele Ameerika ametnikule, seda ei saa pidada tõeliseks vastuseks. Ukraina avantüür toob kaasa palju riske. Jääb üks, aga kindel variant - pommitada Voronežit.

Voronež on antud juhul Aleksei Navalnõi ja tema asutatud Korruptsioonivastase Võitluse Fond. Navalnõi on vanglas, tema elu on ohus.

Oma pressikonverentsil mullu detsembris nimetas Vladimir Putin Navalnõit Lääne eriteenistuste tööriistaks. Kremli seisukohalt, kõik sanktsioonid, mis on kehtestatud seoses Navalnõi mürgitamisega, seda ka tõestavad – Lääne eriteenistused püüavad oma agenti kaitsta või maksta tema eest kätte.

Navalnõi aga ei ole üksi, tema selja taga on mitusada tuhat aktiivset toetajat, pluss miljonid neid, kes lihtsalt tunnevad talle kaasa. Just nemad ongi seesama Voronež, mille Vene võim kavatseb maatasa teha. Selleks pöördus Moskva prokuratuur kohtusse tunnistada Korruptsioonivastase Võitluse Fond "ekstremistlikuks organisatsiooniks".

Prokuratuuri arvates planeerivad Navalnõi toetajad "värvilist revolutsiooni liberaalsete loosungite varjus".

Side ekstremistliku organisatsiooniga tähendab, et ohu alla satuvad mitte ainult fondi töötajad, vaid needki, kes kunagi on fondile annetanud või on olnud vabatahtlikud.

Fondi juhtkonnale ja töötajatele võib esitada süüdistuse ekstremistliku ühenduse loomises – kuni kümme aastat vangistust. Tavalistele fondi töötajatele ähvardab karistus kuni kuus aastat ja neid töötajaid on mitusada.

Kui inimene kirjutab sotsiaalmeedias, et ta lahkus fondist, kuid ei ole fondi tagakiusamisega päri, siis seda võib pidada agitatsiooniks ja ekstremistliku organisatsiooni tegevusse kaasatõmbamiseks – kuni kaheksa aastat vangistust.

Kui inimene kasvõi üks kord annetas fondile ühe rubla, siis seda võib pidada ekstremistiliku organisatsiooni rahastamiseks – kolmest kuni kaheksa aastani vangistus.

Isegi ekstremistliku organisatsiooni sümboolika demonstreerimine on karistatav – trahv või arest kuni viisteist ööpäeva, lisaks keeld kandideerida valimistel ühe aasta jooksul. Demonstreerimiseks võib pidada isegi vana postitust Facebookis fondi mainimisega. Kõik see on täiesti reaalne, hea näide on Jehoova tunnistajad, keda mõned aastad tagasi pidas Vene kohus samuti ekstremistlikuks organisatsiooniks.

Selles, et kohus rahuldab prokuratuuri taotluse, ei ole kahtlust Korruptsiooni Vastase Fondi juhatusel ega prokuratuuril endal. Siis algavad kriminaal- ja väärteomenetlused, mis võivad hõlmata mitusada tuhandet inimest. See on juba probleem, sest kui saata trellide taha kõik, kes on fondiga seotud, siis vene vanglate elanikkond kahekordistub. Seetõttu tulevad repressioonid valikulised, aga tulevad kindlasti.

Kõik on loogiline, kui Navalnõi on lääne eriteenistuste agent, siis võidelda tuleb mitte tema vastu ainuisikuliselt vaid ka tema agentide võrgustiku vastu Venemaal. See ongi Venemaa vastus Bidenile sanktsioonide eest.

Kui Venemaa ja USA presidentide kohtumine toimub, siis koos Ukraina edasise destabiliseerimise ähvardusega, saab Kremli läbirääkimiste positsiooniks ka Navalnõi ja tema toetajate saatus. Just nende üle hakkab Kreml läänega kauplema. Nagu eelpool öeldud: Voronež on ohus.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.