Putin esines aastakõnega olukorrast riigis

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Vene president Vladimir Putin Autor/allikas: SCANPIX / AP

Vene president Vladimir Putin esines kolmapäeval parlamendi mõlema koja ühisistungil kõnega olukorrast riigis.

Putin esines Maneeži saalis ajal, mil Venemaa on keset kriise nii rahvusvahelistes suhetes kui kodumaal.

Kõne algul lubas Putin keskenduda siiski Venemaa siseküsimustele, kuid öelda midagi ka julgeolekupoliitika kohta. 

Venemaa suhted Läänega on pingestunud veelgi seoses Vene vägede koondumisega Ukraina piirile ja okupeeritud Krimmi. USA suunalt halvendavad olukorda uued sanktsioonid ning Euroopa suunalt muu  hulgas diplomaatide väljasaatmine Tšehhist.

Välisriikide tähelepanu on koondunud ka vangistatud opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi saatusele. Navalnõi toetajad on kutsunud korraldama kolmapäeval üle riigi meeleavaldusi, võimud on aga hoiatanud seda mitte tegema. Kolmapäeva lõuna ajal tuli teade, et võimud on vahistanud Navalnõi staabi liikme Ljubov Soboli. 

Putin alustas kõnet koroonaviiruse teemaga

President Vladimir Putin alustas oma iga-aastast kõnet, kiites ühiskonna eri rühmi koroonapandeemiaga toimetuleku ja vaktsiinide loomise eest. 

Ta kinnitas, et Venemaa saab hakkama selle katsumusega, mis ei ole siiski veel möödas. 

"Koroonaviirus ei ole veel lõplikult võidetud ning kujutab endiselt otsest ohtu. Me näeme, kui dramaatiliselt kujuneb olukord paljudes riikides, kus nakatumus tõuseb," lausus president pöördumises föderaalkogu poole.  

Putin veenis kodanikke end vaktsineerima. Tema sõnul on karjaimmuunsus riigis  võimalik saavutada sügiseks. 68-aastane president ise sai teise vaktsiinisüsti möödunud nädalal. 

"Pöördun veelkord Venemaa kodanike poole: mu kallid, ei tohi kaotada valvsust, palun teid hoida ennast ja oma lähedasi, maksimaalselt järgida kõiki arstide ja sanitaarteenistuste soovitusi," lausus ta. 

Putin hoiatas "punase joone" ületamise eest Venemaa suhtes

Vene president Vladimir Putin kinnitas kolmapäeval, et riik ei taha põletada sildu Läänega, ent hoiatas asümmeetrilise ja karmi vastuse eest, kui Moskva väidetavaid häid kavatsusi nõrkusena võetakse. 

"Me tahame tõepoolest omada häid suhteid kõigi rahvusvahelise kogukonna liikmetega, sealhulgas muide nendega, kellega meie suhted viimasel ajal pehmelt öeldes ei laabu," lausus ta oma aastakõnes. 

"Me tõepoolest ei soovi põletada sildu. Aga kui keegi võtab meie häid kavatsusi ükskõiksuse või nõrkusena ning on hoopis ise valmis need sillad põletama või lausa õhkima, siis teadku, et Venemaa vastus saab olema asümmeetriline. Kiire ja karm," hoiatas Putin.

"Igasuguste meie põhihuvisid ohustavate provokatsioonide korraldajad kahetsevad kordasaadetut nii, nagu pole juba ammu midagi kahetsenud," ähvardas ta. 

Seejuures seletas president, et Venemaal pidavat jätkuma "kannatlikkust, vastutustunnet, professionaalsust, kindlust endas ja oma õiguses ning tervet mõistust ükskõik, millise otsuse vastuvõtmisel". 

"Kuid loodan, et kellelgi ei tule mõttessegi ületada Venemaa suhtes nõndanimetatud punane joon, aga kust see jookseb, selle üle otsustame igal konkreetsel juhul ise," deklareeris Putin. 

Putin: Venemaa süüdistamine on muutunud spordiks

Katsed süüdistada Venemaad ükskõik milles või sootuks alusetult on muutunud paljudes riikides omamoodi spordiks, väitis kolmapäeval president Vladimir Putin, kelle sõnul vastab Moskva neile ebasõbralikele tegudele vaoshoitult ja tagasihoidlikult. 

"Ebasõbralikel sammudel Venemaa suhtes ei ole lõppu. Mõnes riigis on tekkinud äärmiselt ebaviisaks komme: ükskõik milles, aga kõige sagedamini sootuks aluselt Venemaad süüdistada – nagu mingi sport. Uus spordiala, kes mida kõvemini ütleb," ütles putin aastakõnes. 

"Me peame end sellega seoses ülimal määral viisakalt ülal – ütlen seda ilma irooniata – võib öelda, et isegi tagasihoidlikult. Vahel ei vasta üldse mitte üksnes ebasõbralikele tegudele, aga ka lausa matslikkusele," rääkis Vene president.

Putin: valitsuse peaülesanne on suurendada venelaste sissetulekut

Valitsuse tähtsaim ülesanne on suurendada venelaste kahanevat sissetulekut, ütles president Vladimir Putin, kelle erakond Ühtne Venemaa on septembrivalimiste eel väga ebapopulaarne.

Putini populaarsus on alati sõltunud tema suutlikkusest tagada venelastele stabiilsus ja parem elatustase, aga viimastel aastatel on majandus Lääne sanktsioonide, nafta hinna seisaku ja viimasel ajal ka koroonapandeemia tõttu kannatanud.

"Kõige tähtsam on tagada kodanike tegelike sissetulekute kasv," ütles Putin kolmapäeval aastakõnes ning tegi teatavaks rea meetmeid, kuidas venelased enne järgmise aasta parlamendivalimisi rohkem raha saaksid.

Putini sõnul sööb hinnatõus venelaste sissetulekud ära, ja valitsusel tuleb luua pikaaegsed tingimused hindade ennustatavuse tagamiseks.

Valitsus peab rohkem ära tegema ka perekondade toetuseks.

Valitsus maksab sel aastal üksikvanematele ja last ootavatele emadele ühekordse toetusena 10 000 rubla (110 eurot). Augusti keskel saavad seda ka koolilapsed, lubas Putin.

President tõotas, et Venemaa annab kliimavõitluses oma osa

Putin tõotas, et Venemaa annab oma osa kliimamuutuse vastu võitlemisel ning süsiniku heitkoguste vähendamisel. 

"Peame reageerima kliimamuutuste väljakutsetele, looma süsiniku ringlussevõttu võimaldava tööstuse," ütles Putin oma aastakõnes.

Ta märkis, et Venemaa peab keskenduma ka kliimamuutustega kohanemisele, sealhulgas põllumajanduses, elamumajanduses ja kommunaalteenustes ning kogu oma taristus.

Samuti kutsus ta riiki üles looma tööstust süsinikdioksiidi heitmete kasutamiseks.

Eesmärki seades ütles president, et Venemaa peaks suutma oma emissioone vähendada nii, et seda oleks "vähem kui Euroopa Liidus".

Praegu on Venemaa maailma suuremaid gaasi- ja naftatootjaid. 

Venemaa on viimastel aastatel näinud mitmeid soojarekordeid, sealhulgas oli 2020. aasta esimene pool soojem kui kunagi varem alates mõõtmiste algusest. 

Venemaa ilmateenistuse teadusjuht Roman Vilfand märkis aprillis, et kataklüsmilised ilmastikunähtused on riigis viimase 25 aasta jooksul kahekordistunud. 

Putinil on kavas osaleda neljapäeval USA presidendi Joe Bideni võõrustatud üleilmsel virtuaalsel kliimakohtumisel. 

Putin: 2030. aastaks peab Venemaa keskmine eluiga olema 78 aastat

Vene president Vladimir Putin kuulutas riigi demograafia valdkonnas välja eriolukorra ja seadis sihiks saavutada 2030. aastaks venemaalaste keskmiseks elueaks 78 aastat.

"Põrkusime epideemiale e ajal, kui langesid kokku 1940. ja 1990. aastate demograafiliste löökide tagajärjed. Me mõistame, et demograafia valdkonnas valitseb erakorraline olukord," ütles president kolmapäeval föderaalkogule. 

Tema sõnul on tal kahju, et asi nii on, olukord tuleb teatavaks võtta ja tegutseda sellest lähtuvalt.

"Meie strateegia on jõuda tagasi elanikkonna stabiilse suurenemise juurde, saavutada, et 2030. aastaks oleks venemaalaste keskmine eluiga 78 aastat," lisas ta.

Putini sõnul on rahva säästmine peamine rahvuslik prioriteet.

"See prioriteet määratleb kõik uuendatud põhiseaduse sätted: perekonna kaitse, vanemate tähtis osa laste kasvatamisel, sotsiaaltagatiste tugevdamine, majanduse, hariduse, kultuuri arendamine," märkis president.

Eluea küsimust puudutades, sõnas riigipea: "Praegune statistika pakub meile lohutuid, kurbi numbreid, näeme isegi teatavat langust, selge, mis selle taudiga toimub."

"Kuid strateegilisi eesmärke sel tähtsaimal suunal me muutma ei hakka," rõhutas ta.

Eelmistel aastatel on Putin oma aastakõnes teada andnud olulistest uudendustest või sammudest, mida on seejärel suure kiirusega ellu viidud. Nii võib juhtuda ka tänavu, kuna parlamendi ülemkoja spiiker Valentina Matvijenko on juba teada andnud, et senaatorid kogunevad nädala lõpul.

Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: