X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Putin: Venemaa kiusamine on muutumas millekski ohtlikumaks

{{1619002320000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX / EPA

Venemaa president Vladimir Putin hoiatas kolmapäeval peetud aastakõnes ebasõbralikke riike Venemaa huve kahjustamast, märkides, et surve Moskva suhtes on kasvamas "millekski ohtlikumaks" kui lihtsalt sanktsioonide kehtestamine.

Putin tõi selle näiteks Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) hiljuti avaldatud info väidetavast plaanist kukutada võimult Valgevene liider Aleksandr Lukašenko.

Putini sõnul on Venemaa suhtes ebasõbralikud sammud justkui uus spordiala ning sageli muutub selline tegevus juba avalikuks matsluseks.

"Me tõesti tahame kõigiga häid suhteid, ka nendega, kellega neid praegu ei ole. Me ei soovi sildu põletada, aga need, kes ise tahavad sildu põletada või isegi õhkida, teadku, et Venemaa vastus saab olema asümmeetriline ja karm," hoiatas Putin. Tema sõnul jätkub Venemaal sellistes olukordades kannatlikkust, enesekindlust ja tervet mõistust. "Aga ma loodan, et kellegi ei tule pähe meie punaseid jooni ületada. Millal see joon ületatakse, otsustame meie," rääkis Putin.

Vene president rääkis ka riigi relvajõudude arengust ja luges üles uued relvasüsteemid, peamiselt moodsad raketid, mis on juba relvastuses või lähiajal võetakse.

Suure osa kõnes pühendas Putin koroonakriisile ning kutsus muuhulgas kõiki venemaalasi ennast vaktsineerima.

Samuti andis ta mahuka ülevaate mitmesugustest sotsiaaltoetustest, rääkis haridusest, keskkonnakaitsest ning sisemaise turismi arendamisest. Majandusest rääkides pühendas ta rohkelt aega investeeringute edendamisele.

Putin alustas kõnet koroonaviiruse teemaga

Venemaa president alustas oma iga-aastast kõnet, kiites ühiskonna eri rühmi koroonapandeemiaga toimetuleku ja vaktsiinide loomise eest. 

Putin kinnitas, et Venemaa saab hakkama selle katsumusega, mis ei ole siiski veel möödas. 

"Koroonaviirus ei ole veel lõplikult võidetud ning kujutab endiselt otsest ohtu. Me näeme, kui dramaatiliselt kujuneb olukord paljudes riikides, kus nakatumus tõuseb," lausus president pöördumises föderaalkogu poole.  

Putin veenis kodanikke end vaktsineerima. Tema sõnul on karjaimmuunsus riigis  võimalik saavutada sügiseks. 68-aastane president ise sai teise vaktsiinisüsti möödunud nädalal. 

"Pöördun veelkord Venemaa kodanike poole: mu kallid, ei tohi kaotada valvsust, palun teid hoida ennast ja oma lähedasi, maksimaalselt järgida kõiki arstide ja sanitaarteenistuste soovitusi," lausus ta. 

Putin: valitsuse peaülesanne on suurendada venelaste sissetulekut

Valitsuse tähtsaim ülesanne on suurendada venelaste kahanevat sissetulekut, ütles Putin, kelle erakond Ühtne Venemaa on septembrivalimiste eel väga ebapopulaarne.

Presdendi populaarsus on alati sõltunud tema suutlikkusest tagada venelastele stabiilsus ja parem elatustase, aga viimastel aastatel on majandus Lääne sanktsioonide, nafta hinna seisaku ja viimasel ajal ka koroonapandeemia tõttu kannatanud.

"Kõige tähtsam on tagada kodanike tegelike sissetulekute kasv," ütles Putin aastakõnes ning tegi teatavaks rea meetmeid, kuidas venelased enne järgmise aasta parlamendivalimisi rohkem raha saaksid.

Putini sõnul sööb hinnatõus venelaste sissetulekud ära, ja valitsusel tuleb luua pikaaegsed tingimused hindade ennustatavuse tagamiseks. Samuti peab valitsus peab rohkem ära tegema perekondade toetuseks, rõhutas president.

Valitsus maksab sel aastal üksikvanematele ja last ootavatele emadele ühekordse toetusena 10 000 rubla (110 eurot). Augusti keskel saavad seda ka koolilapsed, lubas Putin.

President: Venemaa annab kliimavõitluses oma osa

Putin tõotas, et Venemaa annab oma osa kliimamuutuse vastu võitlemisel ning süsiniku heitkoguste vähendamisel. 

"Peame reageerima kliimamuutuste väljakutsetele, looma süsiniku ringlussevõttu võimaldava tööstuse," ütles Putin. Ta märkis, et Venemaa peab keskenduma ka kliimamuutustega kohanemisele, sealhulgas põllumajanduses, elamumajanduses ja kommunaalteenustes ning kogu oma taristus.

Samuti kutsus ta riiki üles looma tööstust süsinikdioksiidi heitmete kasutamiseks.

Eesmärki seades ütles president, et Venemaa peaks suutma oma emissioone vähendada nii, et seda oleks "vähem kui Euroopa Liidus".

Praegu on Venemaa maailma suuremaid gaasi- ja naftatootjaid. 

Venemaa on viimastel aastatel näinud mitmeid soojarekordeid, sealhulgas oli 2020. aasta esimene pool soojem kui kunagi varem alates mõõtmiste algusest. 

Venemaa ilmateenistuse teadusjuht Roman Vilfand märkis aprillis, et kataklüsmilised ilmastikunähtused on riigis viimase 25 aasta jooksul kahekordistunud. 

Putinil on kavas osaleda neljapäeval USA presidendi Joe Bideni võõrustatud üleilmsel virtuaalsel kliimakohtumisel. 

Putin: 2030. aastaks peab Venemaa keskmine eluiga olema 78 aastat

Vene president Vladimir Putin kuulutas riigi demograafia valdkonnas välja eriolukorra ja seadis sihiks saavutada 2030. aastaks venemaalaste keskmiseks elueaks 78 aastat.

"Põrkusime epideemiale ajal, kui langesid kokku 1940. ja 1990. aastate demograafiliste löökide tagajärjed. Me mõistame, et demograafia valdkonnas valitseb erakorraline olukord," ütles president kolmapäeval föderaalkogule. 

Tema sõnul on tal kahju, et asi nii on, olukord tuleb teatavaks võtta ja tegutseda sellest lähtuvalt.

"Meie strateegia on jõuda tagasi elanikkonna stabiilse suurenemise juurde, saavutada, et 2030. aastaks oleks venemaalaste keskmine eluiga 78 aastat," lisas ta.

Putini sõnul on rahva säästmine peamine rahvuslik prioriteet.

"See prioriteet määratleb kõik uuendatud põhiseaduse sätted: perekonna kaitse, vanemate tähtis osa laste kasvatamisel, sotsiaaltagatiste tugevdamine, majanduse, hariduse, kultuuri arendamine," märkis president.

Eluea küsimust puudutades, sõnas riigipea: "Praegune statistika pakub meile lohutuid, kurbi numbreid, näeme isegi teatavat langust, selge, mis selle taudiga toimub."

"Kuid strateegilisi eesmärke sel tähtsaimal suunal me muutma ei hakka," rõhutas ta.

Eelmistel aastatel on Putin oma aastakõnes teada andnud olulistest uuendustest või sammudest, mida on seejärel suure kiirusega ellu viidud. Nii võib juhtuda ka tänavu, kuna parlamendi ülemkoja spiiker Valentina Matvijenko on juba teada andnud, et senaatorid kogunevad nädala lõpul.

Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: