Valitsus leppis kolmapäeval kokku riigi järgmise nelja aasta eelarvestrateegias, muuseas lubades tuleval aastal tõsta kolme protsendi võrra õpetajate, kultuuritöötajate ja siseturvalisuse valdkonna töötajate palka.

Palgatõusu võimalus tekib järgmisel aastal tänu sellele, et kõik valitsemisalad olid valmis oma jooksvaid kulusid kokku hoidma, märkis rahandusminister. Kas palgatõusuga saaks jätkata ka ülejärgmisel aastal on Pentus-Rosimannuse sõnul praegusel ajal vara öelda.

"Uute majandusprognooside saabumisel saab jälle järgmisi aastaid edasi vaadata. Sõnumina ma arvan, et see on hea ja vajalik, et kõige prioriteetsemad grupid, kes ka kriisis on pingutanud, nende palgatõusu saab teha ilma, et suurendaksime eelarvepuudujääki või defitsiiti," rääkis minister.

Ministri sõnul on detailid veel töös ja täpseid summasid veel avaldada ei saa, kuid plaanitud palgatõusule kulub tuleval aastal ligikaudu 25 miljonit eurot.

Riik tõmbab rihma koomale

Pentus-Rosimannuse sõnul on üheks peamiseks sihiks ka aasta-aastalt eelarvepuudujäägist välja tulla. Selleks peab iga ministeerium otsustama, mille arvelt säästa.

"Praegu saab öelda seda, et eile olid kõik valitsuskabineti liikmed omalt poolt valmis kokkuhoiukohti kulude kokkuhoidmist järgmiste aastate eelarves leidma. Kuna eelarvestrateegia vastuvõtmiseni on nädal aega, tähendab see, et kogu see nädal käib hästi detailne töö nende võimalike kokkuhoiukohtadega kõikides valitsemisalades," rääkis minister.

"Tõsi on, et kulude kokkuhoid on üks oluline osa ülesandest, mis valitsuskabinetil ees on," lisas Pentus-Rosimannus.

Peamisteks kärpekohtadeks on tegevuskulud ehk majandamiskulud ja personalikulud, sealjuures ka koolitus- ja lähetuskulud. "Soov kulusid kokku hoida motiveerib täiendavaid reforme läbi viima ja küsima, kas see mida tehakse, kui suure inimeste arvuga tehakse ja miks tehakse maksumaksja rahaga, kas see on kõikide kohtade peal viimseni põhjendatud ja vajalik," rääkis ta.

Digipööre tuleb Euroopa rahaga, püsikulud tuleb aga hoida madalal

Asutused esitasid RES-i 398 miljoni euro eest IKT valdkonda puudutavaid lisataotlusi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovitas neist rahastada 299 miljoni euro mahus taotlusi.

Pentus-Rosimannuse sõnul saavad valdkonna püsikulud kasvada vaid siis, kui kuskilt mujalt kokku hoitakse. Tulevikuinvesteeringuid saab aga teha ka Euroopa vahenditest. Digipööre on üks suurematest valdkondadest, mida on võimalik eurorahade toel on võimalik ette võtta.

"Tuleb kõigepealt vaadata, kuidas kõige mõistlikumalt saame kasutada ära tulevikule mõeldes euroraha ja kindlasti see on vähemalt osaliselt võimalik," märkis minister.

"Riigi enda igapäevaseks ülalpidamiseks pidevat raha lisamist lähiaastatel plaanis ei ole, just sel põhjusel, et meil on vaja eelarve mõttes rihm kinni tõmmata ja mitte üksikuid olulisi sektoreid eraldi välja noppida, vaid tervikpilti silmas pidada. See on võimalik, aga eeldab, et mõne teise koha pealt kulutatakse raha efektiivsemalt või tehakse töid väiksemate kuludega," rääkis minister.

Minister tõdes, et majanduse toetamisel tuleb olla ettevaatlik, et vältida ülekuumenemist, kuna investeeringute tase on perioodil 2023-2025 igal aastal üle kahe miljardi euro.

"See tähendab, et peame seda väga tõsiselt selle nädala jooksul veel arutama. Kõige hullem oleks kindlasti kui me ise veel täiendavalt panustame sellesse, et paari aasta pärast on ülekuumenemine käes ja hinnad kallinevad," rääkis ta.