Riigifirmade erastamistest on räägitud aastaid, miks te arvate, et seekord see õnnestub?

Seekord on väga selge tahe alustada nendest neljast ettevõttest ja tegelikult on ju praegu riigil osalus endiselt 28 äriühingus. Nii et kuskilt tuleb algust teha. Ja üldine põhimõte on see, et riik ei peaks olema omanik või toimetama turul, kus turg toimib. Sealt peaks riik väljuma ja laskma turul omapäi toimida.

Mis need järgmised peaksid olema sealt 28 hulgast?

Kõigepealt alustame nendest neljast. Enefit Greeni börsile viimine annab päris hea võimaluse jaeinvestoritele osa saada rohepöördest ja samamoodi nii Operaili mittestrateegilise osa kui ka Teede Tehnokeskuse erastamine - ma arvan, et need on kõik sellised olulised otsused, millega tuleb mitte ainult otsus teha, aga ka reaalsete tegudeni jõuda. Nii et kõige kiiremini tõenäoliselt on Operail see, kus sel aastal võiks juba esimesed tulemused tulla.

Tallinna Sadam on osaliselt börsile viidud, kas võiks riik oma osalust selles veelgi vähendada?

See on üks asi, mida tuleb kaaluda. Aga on ka teisi riigi äriühinguid, näiteks Riigi Kinnisvara AS, kus tasub kaaluda, kas riik peab olema lihtsalt büroopindade üldotstarbelise kinnisvara omanik või ka seda oleks võimalik vähemalt osaliselt börsile viia. Neid näiteid on veel. Praegu on otsus tehtud esimese nelja kohta.

Valitsus arutas täna ka koroonapiirangute leevendamist. Miks ei jõutud kokkuleppele selles, et kõik lapsed võiksid ikkagi 10. maist kindlasti kooli minna? Teaksid pered ette, et nad lähevad tööle ja lapsed kooli? Kelle kännu taha see jäi?

See otsus, mis täna tehti, et 3. maist ka 9. ja 12. klassid kooli naasevad, iseenesest on hea ja vajalik otsus. Eks selle avamisega tuleb praegu olla ettevaatlik, seda saab teha järk-järgult, mitte kõike korraga avades. Aga tuleb ka kohe öelda, et tegelikult on Eesti oldud väga tublid ja tänu sellele on selline järk-järguline avamine nüüd võimalik. Me kõik ootame kannatamatult, et otsused avamise kohta ei puudutaks ainult koole, vaid tegelikult laiemalt ka majandust tervikuna.

Õigeusklikud tahtsid juba 2. mail pääsed kirikusse. Allikad Toompeal ütlevad, et kaklus käiski selle peale, et siis ei lähe kooli ka?

Kaklust ei olnud Toompeal. Arutelu oli tõesti selle üle, kuidas maandada nakkusriski nii, et me ei leevendaks piiranguid enneaegselt ja ei teeks seda kohtades, kus nakkusrisk võib olla endiselt väga kõrge. Need olid peamised argumendid, põhjendused, miks täna sündisid otsused selliselt nagu nad sündisid.