Pentus-Rosimannus: kärpimine on õige ja vajalik

Foto: Priit Mürk/ERR

Maksude tõstmine ei ole praegusel valitsusel päevakorras, kuid samas ei hakata muutma ka eelmise valitsuse kriisimeetmena kehtestatud madalama diislikütuse aktsiisi lõpptähtaega, ütles "Aktuaalsele kaamerale" rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond).

Valitsus jõudis kolmapäeval riigi eelarvestrateegia osas põhimõttelisele kokkuleppele. Plaanis tuleval aastal lasta ministeeriumitel oma eelarveid umbes viie protsendi võrra kärpida. Keskmiselt kolmeprotsendise palgatõusu võiksid saada õpetajad, politseinikud, päästjad ja kultuuritöötajad.

Kas need kaks sõnumit – pisike palgatõus ja väike kärbe ongi kogu strateegia?

Ei, kogu strateegia on ikka päris põhjalik. Seal on olulisel kohal see, kuidas majandusele hoogu anda: nii digireform kui rohepööre kui ka erinevates valdkondades suuremad-väiksemad reformid, et tulevikuks paremini valmis olla. Aga tõsi on, et see väike palgatõus on võimalik seetõttu, et kõik valitsuskabineti liikmed olid valmis võtma ülesande kulusid kokku hoida.

Sisuliselt on see viieprotsendine kokkuhoid jälle nagu peenhäälestamine – natuke igalt poolt. Aga miks te ei mõtle kokkuhoiust suurelt? Teha näiteks haiglareform, üle vaadata toetuste süsteem, kaotada EAS sellisel kujul?

Tõsi on, et EAS-i ja Kredexi liitmine on üks osa muutustest, mis lähiajal ette võetakse. Ka tervishoidu puudutav on väga suur osa eurorahadega lähiajal tehtavast. Üldse jõuavad eelarvestrateegia perioodi jooksul investeeringud euroraha toel kõrgemale, kui need kunagi Eestis on olnud. Me investeerime igal aastal kaks miljardit eurot ja üle selle. See on väga kõrge maht.

Aga äkki peaksime rääkima maksudest – 12 aastat tagasi ütles Siim Kallas, et maksuteemas tabusid ei ole. Kas maksud on teema: käibemaks, tulumaks?

Me peame vaatama, et mis iganes muudatus, kui maksurahu läbi on, ette võtta, peab see aitama kaasa majanduse uuele kasvule. See peab olema majanduskasvu toetav, soodustav muutus. Selline lähenemine, et järjest vähenevale maksumaksjate hulgale pannakse järjest kõrgemad maksud peale, majanduse kasvule kaasa ei aita. Sellist lähenemist me kabinetis õigeks ei pea.

Otsustasite diiselkütuse aktsiisi 2022. aastal endisele tasemele tõsta? Mida sellega saavutada tahate?

Diisliaktsiisi kohta ei ole ühtki otsust vastu võetud, sest aktsiisi soodusmäär, mis eelmise valitsuse ajal kehtestati kriisimeetmena, kirjutati seadusesse, et see ajutine soodusmäär lõppeb järgmise aasta kevadel.

Te ei pikenda seda?

Praegused arutelud lähtuvad sellest, mis seaduses kirjas on. Loomulikult on kriisimeetmetega alati nii, et kui see toob kaasa kellelegi soodustusi, siis iga grupp, keda soodustus puudutab, on huvitatud, et see kestaks, et see pikeneks. Aga see kehtestati kriisimeetmena, ja me arvame, et kriis järgmise aasta kevadel on ikkagi läbi.

Eelmine valitsus otsustas mitte kärpida, kas see oli õige otsus?

Õige ja väga vajalik on see, et praeguse valitsuse kõik kabinetiliikmed on otsustanud, et nad leiavad kõik kokkuhoiukohti ja et meil on võimalik jooksvates kuludes valitsussektoris kokku hoida.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: