"AK Nädal" uuris, kuidas jõuavad Eestisse uued koroonatüved

Foto: MKM

Puudulik kontroll puhkusereisilt saabujate üle ja vastutustundetud reisijad soodustavad Eestis uute koroonatüvede levimist.

Sel nädalal teatas ravimiamet, et Lõuna-Aafrika vabariigi ning Brasiilia koroonatüved murravad kergemini antikehadest läbi ja võivad oluliselt vähendada koroonavaktsiinide tõhusust. Neid eksootilisi tüvesid tuuakse meile välismaalt, tihti just puhkusesihtkohtadest, kuhu pandeemia teise laine jooksul olnud on lubatud kogu aeg tellimuslende teha ning lennukid on reisijaid täis.

Lõuna-Aafrika Vabariigi ehk LAV koroonatüve on terviseamet tuvastanud juhuvalimiga 45 nakatunult. Veel veebruari alguses oli Briti tüvi levinud Eestis samas ulastuses, ent üsna pea võttis see teiste tüvede üle võimust ja hakkas vohama ning valitsus pidi uued piirangud seadma, mida järgime siiani.

Tartu Ülikooli meditsiinilise viroloogia kaasprofessor Kristi Huik ütles, et Briti tüvi on tänaseks võtnud enamuspopulatsiooni. "Eestis levivatel viirustel ulatub see 90 protsendini. Teiseks me oleme nüüd detekteerinud rohkem nn LAV tüvesid, need enamasti on sissetoodud ja seotud nende lähikontaktsetega," ütles Huik.

Kui Briti tüvel on võime paremini levida, siis LAVi tüve puhul kardetakse peamiselt selle paremat võimekust nakatada ka vaktsineerituid ja läbipõdenuid.

Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits märkis, et LAVi tüvi on teadaolevatest viiruse variantidest kõige vähem tundlik immuunsusele, mis on saadud, kas teist viirusetüve läbi põdedes või vaktsineerides. "Selles osas tuleb ta teistest tüvedest väga selgelt esile," sõnas Merits.

Nii on näiteks suure vaktsineerimiseduloo läbinud Iisraelis pärast vaktsineerimist haigeks jäänute seas just LAVi tüve osakaal suurim. Samasugused omadused antikehadest läbi murda on ka Brasiilia koroonatüvel, mida seni veel Eestis tuvastatud ei ole.

Merits tõdeb, et kui inimesed riikide vahel liiguvad, on Brasiilia tüve leid Eestis vaid aja küsimus. Ka esimesed LAVi viirustüved toodi meile just puhkusereisidega.

"Inimesed sageli reisivad riikidesse, kus pildi järgi tundub, et koroonaviiruse juhtumeid on väga vähe. Tihti need riigid lihtsalt ei taha ja suuda seda kindlaks teha ja seal tavaliselt on viirust küll ja veel. Nii, et kui viirust ei ole ja reisida lubatakse, siis tegelikult tõenäoliselt reaalselt on see seal olemas ja päris palju," sõnas Merits.

Kristi Huik lisas, et kui veebruarist olid enamik viiruse juhtumeid Tansaaniast sisse toodud, siis nüüd viirust toodid ka lähiriikidest - Rootsist, Soomest, Venemaalt.

Praegu väljub iga nädal Tallinna lennujaamast kümmekond tellimuslendu puhkusepiirkondadesse nagu näiteks Egiptus, Türgi ja Kanaari saared. Eelmisel nädalal olid Eesti nakatumisjuhtudest 3,7 protsenti riiki sisse toodud.

Kui kaubanduskeskused ja kultuuriasutused on kinni, siis lennujaamas on reisijate järjekorrad. Reisilt tulles on küll võimalus koroonatesti teha, ent kohustuslik see ei ole.

Erinevalt Eestist on piiril testimise kohustuslikuks muutnud enamik Euroopa riike. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) ütles sel nädalal, et Eesti oma kodanikele piiril koroonatesti tegemist kohustuslikuks ei muuda.

"Tervishoiuteenuste osutamine ja nendest loobumine Eesti riigis on vabatahtlikud. Me ei kujuta ette olukorda, kus naasev pere ei saa testist keeldumisel tagasi riiki. See oleks ka põhiseadusevastane. Valdav osa välisreisilt saabujaid testimisvõimalust kasutab. Kindlasti tuleks testimisvõimekust tõsta, kuna reisimise mahud hakkavad kasvama," ütles Kiik neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil.

Selge ülevaade, kui suur osa reisilt tulijatest testimisvõimalust kasutab, terviseametil puudub. Küll aga on näha trendi, et LAVi tüvega viirus on riiki sisenejatelt aina enam levimas edasi kohalikele. Sel nädalal tuvastas terviseamet esimese juhtumi, kus LAVi tüvega inimene ei osanud öelda, kust ta viiruse sai.

"Me praegu ei räägi et see LAVi tüvi oleks meil kuidagi laialdaselt levikus, aga me näeme, et üha rohkem tuvastame ka oma enda juhtudel. Võib öelda, et algul toodi juhud sisse, aga siin kohapeal on see haigusetüvi hakanud ka levima ja oleme seda tuvastanud ka," rääkis terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp.

Kuigi testimine piiril on vabatahtlik, kehtib kõigile reisilt tulijaile 10-päevane isolatsioonikohustus, millest saab enne tähtaega vabaneda kahe negatiivse testiga. Siin on aga suur roll inimeste vastututustundel - terviseamet võtab ühendust vaid positiivse testitulemusega inimestega, ent tegelikkuses peaks reisija oma liikumist piirama ka pärast esimest negatiivset proovi.

Samuti on hall ala esimesed 24 tundi, kui reisilt tulnud inimene alles ootab koroonatesti tulemust, sel ajal ei kontrolli keegi, kas, kus ja kui palju ta ringi liigub. Kas inimesel on mõni eksootilisema mutatsiooniga viirus, selgub 48 tundi pärast testi.

"Kui me leiame, et inimestel on huvi pakkuv mutatsioon, eelkõige me räägime LAV või Brasiilia tüvest, siis me teavitame oma regionaalosakondi, kes siis võtavad selle inimesega võib-olla veel korra ühendust. Veenduvad, et siiski peetakse kinni kohustusest ja kui tekib kahtlus, et inimene ei pea kinni, siis on võimalik ka mingeid rangemaid meetmeid kehtestada," sõnas Sepp.

Turu-uuringu järgi ei jää ligi veerand nakatunutest karantiini, samuti ei püsi isolatsioonis pooled lähikontaktsetest. Sepp tõdeb, et just isolatsioonireeglite rikkumise tõttu tekkis Lõuna-Eestis LAVi tüve kolle, millega seotud nakatunuid on leitud 12. Seda kõigest juhuvalimiga testides, ehk tõenäoliselt on number suurem.

Andres Meritsa hinnangul saaks asja parandada isolatsioonireeglite oluliselt rangema järgimisega. "Et siis see reisilt tuleja on tõesti oma kümme päeva isolatsioonis. Eks see ole Eesti kogu selle viiruse leviku pidurdamise üks suuremaid hädasid, et kõige lihtsamatest isolatsioonikohustustest ei peeta kinni," ütles Merits.

Seega oleme olukorras, kus välisriigist tulijat testima ei kohustata ja tema isolatsioonil keegi pidevalt silma peal ka ei hoia, ometi on reisimine ainus viis, kuidas muteerunud tüved üle piiri saavad. Mõned teised riigid, näiteks Norra, on selle lahenduseks kasutusele võtnud karantiinihotellid. Lennuliikluse täielikku keelamist takistavad aga Euroopa õigusaktid.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: