Liiklusohutusprogrammi eesmärgid kipuvad liiklejaid ülehindama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Avariipaik Saaremaal, kus tänavu jaanuaris hukkus kolm inimest
Avariipaik Saaremaal, kus tänavu jaanuaris hukkus kolm inimest Autor/allikas: Irina Mägi

Liiklusohutusprogrammi eesmärk kolme aasta (2017-2019) keskmise liiklussurmade arvu vähenemise osas jäi täitmata. Vaadates tänavust hukkunute arvu, on juba praegu näha, et täitmata jääb ka uue perioodi eesmärk.

Kuigi jalakäijaid ja jalgrattureid hukkus aastatel 2017-2019 vähem, kujunes kolme aasta keskmine hukkunud mootorsõidukijuhtide ja sõitjate hulk programmis ette nähtust suuremaks.

Maanteeameti liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe ütles ERR-ile, et eelneva kolme aasta liikluses hukkunute piirmääraks oli seatud keskmiselt 55 inimest aastas. Tegelik keskmine liiklussurmade arv sel perioodil oli 56.

Aastateks 2018-2020 seatud eesmärk on, et aastas keskmiselt ei hukkuks üle 50 inimese. Selle eesmärgi saavutamine eeldaks, et 2020. aastal ei oleks hukkunuid rohkem kui 31. Tänavu on Kirsimäe sõnul liiklussurmasid aga juba juuli keskpaigaks 31.

Hukkunud liikluses osalejate lõikes 2017-2019 

Põhjused on Kirsimäe sõnul seotud mootorsõidukijuhtide riskikäitumisega: kiiruse ületamine, alkoholi mõju all mootorsõiduki juhtimine, kõrvaliste tegevustega tegelemine ja turvavarustuse mittekasutamine liiklemise ajal. Nende ennetamisel võiks tema hinnangul mõju hukkunute arvu vähendamisele olla kõige suurem.

Olukorra parandamiseks on justiitsministeerium koondanud kokku võimalikud tegevused joobes juhtimise vähendamiseks. Maanteeamet viis läbi uuringu korduvrikkujate osalemisest liiklusõnnetustes ja liiklusõnnetuste põhjustamisel. Liikluses käitumise uuringute tulemustest lähtuvalt koostati sekkumisprogramm autokoolidele, et teadvustada juhilubade taotlejatele impulsiivsusest tulenevaid riske liikluses, andes osalejatele personaalset tagasisidet.

Mootorsõidukijuhtide liikluskäitumise arvestus- ja hoiatussüsteemi rakendamise väljatöötamiseks moodustatud töögrupp esitleb korduvrikkujatele suunatud veapunktisüsteemi kontseptsiooni 2020. aasta oktoobris.

Sarnaselt Soome ja Rootsiga rajati pilootprojektina esimene keskpiirdega teelõik Tallinna-Rapla-Türi tugimaantee Kirdalu-Tagadi lõigule, et vähendada kokkupõrkeid vastutuleva sõidukiga.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: