Valitsus otsusel läheb neli riigi osalusega äriühingut lähiaastatel erastamisele. Tegelikult arutatakse aga kõigi 28 riigi osalusega äriühingu võõrandamist. Neist olulisem on Riigi Kinnisvara AS. Erastamist kaalutakse ettevõtte puhul, mille omanduses on praegu 635 kinnisasja, hoonete kogupinnaga üle miljoni ruutmeetri. 

RKAS kuulub riigihalduse minister Jaak Aab vastustusvaldkonda, tema sõnul tuleb enne analüüsida kas RKAS-i erastamise on otstarbekas.    

"RKAS-i kogu toimisega ja nende probleemidega või tulevikuga lähen kabinetti juba esimesel poolaastal, isegi mitte sügisel," rääkis Aab.

Ministri sõnul kaalutakse kontoripindade erastamist, kuna see võib riigile olla odavam. "Noh pealiskaudselt öeldes - korraks on muidugi hea raha välja võtta, aga tulevikus võib olla ka kallim, et selle peab läbi analüüsima, kuidas see riigile kõige parem ja efektiivsem on," rääkis Aab. 

Rahandusminister Pentus-Rosimannuse hinnangul tuleks erastada kõik need riigi äriühingud, mis suudavad vabas kokurentsis ilma turutõrgeteta toimida. RKAS-is tuleks piltlikult erastada tavalised büroohooned ja riigi omandusse jätta ajaloolised riiklikud hooned ja ka vanglad. 

"RKAS-i puhul on üldisel lihtsalt tänaseks see vara sisuliselt kahes osas. Üks mis on eriotstarbeline või selline sümbol kinnisvara, mille erastamine ei pruugi mõistlik olla ja ei olegi mõistlik, aga on ka suur hulk tavalist bürookinnisvara. Kui see asub turupiirkonnas, siis igal juhul tuleb meil arutada, kas see sobib erastamiseks," rääkis Pentus-Rosimannus. 

Pikalt RKAS-i nõukogus olnud kinnisvarafirmade liidu juht Tõnis Rüütel leiab, et RKAS-i erastamist võiks kaaluda. Rüütli sõnul sai tema nõukogus olemise ajal riigifirma paremini tööle. "Aga kahtlemata ta ei ole ka nii operatiivne majanduses kui võiks olla, sest kinnisvaraturg eeldab vahetevahel ikkagi oluliselt paremat operatiivsust."

"Ega Toompea lossi vast ei ole mõtet müüma hakata, küll aga ennetades järgmist küsimust - aga vanglad. Miks mitte! Ega arenenud demokraatiates ja ka mitteareneud demokraatiates on eravanglaid küll ja veel," rääkis Rüütel. Eriotstarbeliste asutuse puhul peab tema sõnul jääma riigile siiski regulaatori roll.