Eksperdid: vaktsiinihirmu leevendab inimestega otse rääkimine

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Vaktsineerimine. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eestis on üle 65-aastastest koroonavaktsiini saanud kõige vähem Ida-Virumaa elanikud, kes kardavad vaktsiinide kõrvalmõjusid rohkem kui viirust ennast. Parimaks lahenduseks nende veenmisel peetakse vahetut suhtlust usaldusväärse inimesega.

Ida-Virumaa perearstid on oma nimistute eakatele patsientidele mitu ringi peale teinud, kuid võrreldes ülejäänud Eestiga on neid ikka veel väga väike hulk koroonaviiruse vastu vaktsineeritud. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles kolmapäeval, et Ida-Virumaal on vaktsiini saanud 27 protsenti üle 80-aastastest ja 39 protsenti 70-79-aastastest. Seega otsitakse järgmisi võimalusi, kuidas rohkem eakaid vaktsineerima saada.

Neljapäevast saavad Ida-Virumaal kaitsesüsti ka nooremad, kui nad toovad endaga kaasa mõne üle 70-aastase inimese. Vaktsineerimise projektijuht Marek Seer ütles, et esmalt vaadatakse, kuidas see algatus õnnestub ja seejärel kaalutakse muid variante, kui see vajadus peaks tekkima. Seeri sõnul aitab loodetavasti vaktsiiniga hõlmatust Ida-Virus suurendada ka see, et järgmisest nädalast tehakse süste alates 50. eluaastast.

Kohalikud perearstid on soovitanud vaktsineerimiskampaaniat teha nagu müügitööd ja panna mõni tuntud inimene ukselt uksele käima. See oleks ka teoreetiline järgmine lahendus, mida kasutada, Seeri hinnangul võiks see toimuda omavalitsuste ja sotsiaaltöötajatega koostöös. Valitsuse teadusnõukoja liige, psühholoog Andero Uusberg leiab, et otsesuhtlus ongi parim viis vaktsineerimiskartuse mahavõtmiseks.

"Riigikantselei tellitava uuringu järgi paneb inimesi kõhklema hirm vaktsiini kõrvaltoimete ees. Üldisel tasandil on väga lihtne öelda, et inimene võiks selgemalt aru saada, kui tõsine on see haigus vanemaealiste seas. Millised šansid on sattuda haiglasse, millised šansid on sealt üldse mitte koju saada ning mis on tõsiste kõrvaltoimete šansid. Aga nende kuivade numbrite ülekordamine ei muuda kellegi meelt," rääkis Uusberg.

Psühholoogi sõnul tuleb leida parim viis, kuidas suhelda kõhklejaga nii, et olukorra tegelikkus talle kohale jõuaks. Selleks on palju võimalusi, kuid üldine nõuanne teaduskirjandusest on kaasata vestlusse talle usaldusväärsed inimesed, selgitas psühholoog.

"Uuringute järgi väga paljude inimeste jaoks on kõige usaldusväärsem nende perearst, olgugi et otsus perearstide kaudu vaktsiine pakkuda on saanud kriitikat. Siin on oluline silmas pidada erinevaid eesmärke. Jah, võib-olla massvaktsineerimine on kiirem, aga perearsti kaudu vaktsiini pakkumine on üks tõhusamaid viise, kuidas inimesi julgustada," ütles ta. "Need vestlused, isegi kui nad võtavad aega ja ei anna alati tulemust, on väga väärtuslikud praegu."

Ohuhinnangud tuleks lähedasemaks tuua

Teine usaldusväärne inimene on keegi lähedane, mistõttu on Uusbergi hinnangul tänasest Ida-Virumaal rakenduval nn 1+1 skeemil palju potentsiaali. Veel rõhutas ta riskide mõistmise olulisust. See tähendab, et abstraktsed riskiindikaatorid nagu "tõenäosus on üks miljonist" võiks tuua käegakatsutavamaks.

"Mulle väga meeldis perearst Karmen Jolleri võrdlus, et vaktsiinide haruldased kõrvaltoimed on kordades harvemad kui näiteks ibuprofeenil, mida me muretult tarvitame," märkis Uusberg. Samuti võiks lähedasemaks tuua haiglasse sattumise riski ja võrrelda seda mõne tuttavama ohuga.

Kriit Reklaamiagentuuri projektijuht Konstantin Burõi, kes on tegelenud venekeelsetele elanikele turundamisega, märkis samuti, et parim, mida riik saab Ida-Virumaal teha, on panna rõhku silmast silma suhtlusele. "Praegu need vene inimesed, kes seal elavad, arvavad, et vaktsiini kõrvaltoimed on hullemad kui COVID ise. Nad on lugenud trombidest, surmadest ja inimesed lihtsalt kardavad. Nad peavad saama rohkem infot nende inimeste käest, keda nad usaldavad," märkis ta.

Perearst ei pruugi tema sõnul olla ka alati absoluutselt usaldusväärne, kui eakas puutub oma arstiga vähe kokku ja pole temaga eriti suhelnud. Seepärast on vaja leida ka kõneisikuid, kes on venekeelsete elanike seas autoriteetsed. Näiteks Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart või Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Arkadi Popov. Kuigi viimase osalusel tehtud kampaania ei olnud Burõi hinnangul õnnestunud: "Selline natuke nõukogudeaegne plakat tänasel päeval laiale massile ei tööta."

Idavirulaste infoväljas domineerivad endiselt Venemaalt tulevad sõnumid, millega tuleb paratamatult siinses vaktsiinikorralduses arvestada, rõhutas Burõi ja tõdes, et paljud ikkagi ootavad Vene vaktsiini Sputnik V. "Vene propagandaaparaat töötab väga hästi. Seal uudistes ei räägi keegi sellest, et Sputnikuga on midagi viltu. Vastupidi, näidatakse, kuidas igas eas inimesed teevad süsti, et riik on neil avatud, inimesed liiguvad vabalt, restoranid on lahti ja nii edasi," kirjeldas ta.

Hüvedega vaktsineerima ei meelita

Moskvas saavad üle 60-aastased inimesed vaktsineerima minnes kinkekaardi 1000 rubla ehk 11 euro väärtuses. Raha saab kulutada spetsiaalse programmiga ühinenud kauplustes ja kohvikutes. Kas taoline materiaalne hüve võiks meelitada ka eakaid idavirumaalasi vaktsineerima?

Andero Uusberg leidis, et on olemas palju võimsam hüve ja see on muretus, mis tekib inimesel, kui ta on vaktsineeritud. "Ta võib riskivabalt oma lapsi külastada, teatris ja kohvikus käia, trennis käia. See sõnum, et vaktsineerimine annab sulle muretuse tagasi, on väärtuslikum kui ühekordne kunstlik hüve," ütles Uusberg.

Konstantin Burõi hinnagul võib kinkekaart mõnda inimest motiveerida, kuid skepsis on piisavalt suur, et paljud kindlasti ei võtaks seda vastu. "Nad mõtleks, et hea küll, te annate mulle kinkekaardi, aga mis juhtub siis, kui see vaktsiin teeb mulle halba. Vene inimesed ei taha mängida vene ruletti."

Vaktsineerimisjuht Marek Seer ei välista aga ühtegi varianti, mis inimesi vaktsineerima tooks. "Päeva lõpuks tuleb kõik variandid lauale võtta ja kui see ka aitaks hõlmatust tõsta ja sõnumit viia, siis minugi pärast," ütles ta. Esmajärjekorras aga katsetatakse 1+1 meedet, seejärel minnakse sotsiaaltöötajatega uste taha ja alles siis vaadatakse, kuidas edasi.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: