Kohtu hinnangul ei ole kliimaseadus piisavalt detailne selles osas, kuidas kärbitakse CO₂ emissioone pärast 2030. aastaks seatud eesmärkide täitmist, vahendas BBC.

"Sätted jätavad pöördumatult suurema emissioonide vähendamise koorma perioodidele pärast 2030. aastat," märkis kohus.

Eelmisel nädalal leppisid Euroopa Parlament ja liikmesriigid kokku, et liit kärbib süsihappegaasi heitmeid 2030. aastaks vähemalt 55 protsendi võrra võrreldes 1990. aasta tasemega.

Nagu EL-i seadusandlus näeb ka Saksamaa siseriiklik kliimamuutuste seadus ette kasvuhoonegaaside vähendamise 2030. aastaks 55 protsendi võrra. 2019. aastal vastu võetud seadus on Saksamaa reaktsioon 2016. aasta Pariisi kliimaleppele, millega on seatud eesmärk hoida maailma õhutemperatuuri tõus alla kahte kraadi, et vältida kliimamuutuse raskeid mõjusid.

Saksa konstitutsioonikohus aga ütles neljapäeval, et praegused meetmed rikuvad hagejate, kellest osad on praegu veel väga noored, vabadusi, sest lükkavad liiga suure osa tegevustest, mida Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks vaja teha, perioodi pärast 2030. aastat

Kohus märkis, et kui Saksamaa kasutab 2030. aastaks ära suurema osa oma lubatud CO₂ heitmest, siis võib tulevasi põlvkondi tabada tõsine vabaduste kaotus.

"Põhimõtteliselt võivad need tulevased heitmete vähendamise kohustused mõjutada kõiki vabadusi, sest peaaegu kõik inimeste eluvaldkonnad on jätkuvalt seotud kasvuhoonegaaside emissiooniga ning ohustatud drastilistest piirangutest pärast 2030. aastat," selgitas kohus.

Kaebuse esitasid kohtule kliimaaktivistid.

Valitsus peab pärast kohtu otsust vaatama kliimaseaduse järgmise aasta lõpuks uuesti üle.