Eksperdid usuvad EL-i loobumist Maastrichti kriteeriumidest

Foto: SCANPIX / AFP

Endine rahandusminister Martin Helme, presidendi majandusnõunik Heido Vitsur ja SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel nõustusid esmaspäeval Vikerraadio saates "Välistund", et Euroopa Liit hülgab kunagi eurotsooni aluseks olnud Maastrichti kriteeriumid.

"Väga paljud ütlesid juba eelmise aastal, kui neist teemadest Ecofinis (EL-i majandus- ja rahandusministrite kohtumisel - toim.) või Eurogrupis (eurotsooni rahandusministrite kohtumisel - toim.) räägiti, et need reeglid ongi ajaloole jalgu jäänud ega ole mõistlikud," ütles Helme. "Ma olen nõus, et need reeglid ei ole mõistlikud, nad ei ole paindlikud ja kui keegi kuskil nende järgimist veel nõuab, siis võib-olla Euroopa Komisjon. Aga isegi mitte Saksamaa ei nõua seda," lisas ta.

Saatekülalised kommenteerisid kuuldust, et Euroopa Komisjon võib järgmisel aastal uuesti hakata Maastrichti kriteeriumidest kinnipidamist jälgima. Kui ka hakatakse kriteeriumidest kinnipidamist jälgima, siis on väheusutav, et rikkujaid karistama hakatakse, tõdesid eksperdid.

"Ma söön oma mütsi, kui 2021. aastal hakatakse neist kinnipidamist nõudma. Kui kuskil ka on selline inerts, et hakkaks neid taas exceli tabelisse ajama, siis riikide esindajad, rahandusministrid praktiliselt kõik olid seda meelt, et ju me need reeglid ka ümber vaatame," rääkis Helme.

Temaga nõustus ka Koppel: "Ma oleksin valmis suisa kihla vedama, et kui neid ka mõõtma hakatakse, siis nende ületamise eest mingisuguseid sanktsioone ei järgne. Võib-olla oleksin valmis tegema isegi natuke pikemaajalisema kihlveo, mille objekt võiks olla see, et need kriteeriumid võivad osutuda viie aasta perspektiivis selliseks ajalooks, mille juurde enam tagasi ei tuldagi."

Ka Vitsur nõustus Helmega: "Ma olen Martiniga sama meelt. Selles mõttes, et see maailm, milles neis reeglites kokku lepiti, oli hoopis teine kui praegune. Siis ei tuntud sellist asja nagu negatiivne intress, ei tuntud QE-d (rahapoliitika kvantitatiivne lõdvendamise, millega keskpangad uut raha majandusse viivad - toim.) - see oli täiesti mõeldamatu asi: rahatrükk Euroopas, jumal hoia! Ameerikas ka mitte! Ega nüüd selle tiigri seljast niisama lihtsalt enam maha ei hüppa - midagi tuleb teha radikaalselt teistmoodi."

Euroopa majandus- ja rahaliidu (EMU) täisliikmeks saamise eeltingimuseks olevate Maastrichti kriteeriumide kohaselt peab riigi valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning valitsussektori võlg olema alla 60 protsendi SKP-st.

Küsimusele, mida Maastrichti kriteeriumide juures tuleks muuta, et riigid nendega nõustuks, leidis Helme, et ilmselt pannakse paika uued laenu piirmäärad suhtena SKP-sse.

"Ma arvan, et SKP suhe ja see on jätkuvalt relevantne, et kusagil tuleb ju piir vastu, ega see kosmosesse kasvada ei saa. Ja mõnes mõttes on nad ju sarnased mõõdikud - mõõdavad sama asja: kui palju maksudega sisse võtad ja kui palju raha rohkem kulutad. Ju me ikka kusagil nende vanade heade asjade juurde tagasi maandume, lihtsalt see vahemik on kuhugi mujale nihkunud," rääkis Helme.

Küsimusele, kuidas riigid oma praeguseks kogunenud hiigelvõlad tagasi maksavad, leidsid Helme ja Koppel, et see võib viia föderaliseeruva Euroopani koos ühiste maksude ja eelarvega.

"Ma arvan, et on terve hulk inimesi, kes ütlevad, et meile see sobib - nii teistes riikides kui Eestis. Aga see ei tohiks juhtuda niimoodi, et me avastame tagantjärgi, et me sellisesse olukorda sattusime," ütles Helme.

"Mis seda föderaliseerumist puudutab, siis ma absoluutselt ei vaidle," märkis ka Koppel, kes selgitas, et tema jõudis selle äratundmiseni juba Euroopa võlakriisi alguses. "Lihtsalt sellepärast, et kui oli paigutatud ühte rahaliitu täiesti erineva tootlikkusega majandused. Kui ühes rahaliidus on Saksamaa ja Kreeka, siis enne euro lansseerimist hallipäised härrasmehed kirjutasid, et kuulge, et kui teil ei ole adekvaatseid ülekandemehhanisme, et siis ühel hetkel teil tuleb suur pahandus. Ja ilmselt mõte selle taga oli, et kui ülekandemehhanisme ei tekitatud, et teeme need järk-järgult - meil tulevad väikesed kriisikeset, me lükkame selle karavani ikkagi sinna suunas. Aga ei tulnud väikseid kriisikesi - tuli üks väga suur. Ja nüüd põhimõtteliselt ega see karavan või soov föderaliseerunumat Euroopa Liitu tekitada ei ole ju kuhugi kadunud tegelikult," rääkis Koppel.

Helme nõustus, et Euroopa Komisjonil ja mõnel suurel liikmesriigil selline soov võib olla, aga see sõltub ka valimistulemustest liikmesriikides. "Ma, ma arvan, et kui meil juhtub selline noh, täiesti reaalne stsenaarium, et Saksamaal hakkavad valitsust moodustama rohelised ja Itaalias Lega Nord ja Prantsusmaal Marine Le Pen - oi, siis saab nalja, siis on nagu hoopis-hoopis teine dünaamika," kommenteeris Helme.

Vitsur rõhutas siiski, et Euroopa Liit on seni demokraatlike riikide liit ja rahva tahtest sõltub siin parasjagu palju. "Aga on selge, et paljud mõtlevad niimoodi, et Euroopa üksikuna ei ole 25 aasta pärast enam mitte midagi võrreldes suurte jõukeskustega ja et ainult ühinenud Euroopa, föderaalne Euroopa on piisavalt tugev jõud. Nii mõeldakse ja mõeldakse teistpidi. Kumb domineerima jääb, ma ei tea," rääkis Vitsur.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: