Lepik: turud on Prantsusmaa suhtes närviliseks muutumas

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kristjan Lepik ERR
President François Hollande'i ajal on Prantsusmaa asunud propageerima kärbete asemel majanduskasvu toetavaid meetmeid. Arengufondi analüütiku Kristjan Lepiku sõnul võivad aga turud juba aasta jooksul Prantsusmaa suhtes väga närviliseks muutuda.
François Hollande'ilt oodati valimiste võidu järel kärpekavadest loobumist ja majanduskasvu suurendamist, samuti tööpuuduse likvideerimist, vahendas ETV saade "Välisilm".

"Kui minust saab president, on minu ülesanne anda Euroopale teistsugune suund, kui see, mille teie andsite. Teie meelest peaks meie võlg olema nullis. Järelikult ei ole te kõige kompetentsem, et kõnelda majanduskasvust," rääkis Hollande aasta eest peetud valimisdebatis.

Pärast 2009. aasta 2,5protsendilist majanduslangust, oli kasvuks poolteist protsenti aastas, kuni langes eelmisel aastal praktiliselt nulli. Tasakaalus eelarvet pole olnud alates 1974. aastast, avaliku sektori kulutused moodustavad 56 protsenti SKTst ja nii mõnegi spetsialisti arvates on maksukoormus isegi suurem kui ranges Saksamaas. Prantsusmaa tööpuudus on püsinud 9 protsendi piirimail enam kui 10 aastat, alles aastaks 2008 langes näitaja alla 8 protsendi, kuid üleilmse kriisi maabudes tõusis taas üle 9 protsendi, kus püsib tänaseni.

Eelmisel sügisel eelarvekava heakskiitmisel ütles peaminister Jean-Marc Ayrault, et kärbetest pungil võitlusliku eelarve eesmärk - 0,8 % majanduskasvu käesolevaks aastaks - on realistlik.

"Kui pandi kokku uus valitsus, siis peaminister saatis kõikidele ministritele kirja, et oma vastutusalas tuleb kokkuhoidu leida, välja arvatud haridusministeeriumi ning politsei ja julgeoleku valdkond. Muidugi vähendati iga ministri palkasid," meenutas Prantsusmaal elav eestlasest ajakirjanik Sirje Lefebvre. "Täna jõustus põlvkondade vaheline seadus, mille kohaselt kuni 26aastase kvalfikatsiooni ja töökogemuseta noore töölevõtmisel säilitab ettevõte 57aastase töölise ametikoha. Siis saab ettevõte maksusoodustusi või riiklikku toetust. See ei kehti kõikidele, näiteks ettevõtetele, kus on üle 300 inimese tööl, on see lihtsalt kohustus ja nad ei saa mingit soodustust," lisas ta.

Kui vaadata sotsiaalkulutusi, siis kulub Prantsusmaal 100 eurost 42 sotsiaalsüsteemile, Saksamaal näiteks 34 eurot. Rahvusvahelise Valuutafondi andmeil ei ole aga viimase 30 aasta jooksul olnud Prantsusmaa ja Saksamaa tööstustoodangu vahe olnud nii suur kui praegu.

Teatavasti on Maastrichti kriteeriumiks 3protsendiline eelarve puudujääk SKTst ja riigivõlg kuni 60 protsenti SKTst. Prantsusmaa riigivõlg on aga 90 protsenti ning aasta-aastalt kasvanud. Prantsuse audiitorite koja hinnangul ei ole selle aasta defitsiidi eesmärk reaalne, sest majandus on surutise äärel. Valitsus kavatsebki paluda Euroopa Komisjonilt lisaaega defitsiidi toomiseks alla 3 protsendi piiri alles aastaks 2017, mil toimuvad presidendivalimised.

Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik nimetab Prantsusmaa probleeme strukturaalseks.

"On mitu tahku - sotsiaalkulutused on liiga kõrged, tööaeg on liiga lühike, pensioniiga liiga lähedal. See oli normaalne võib-olla 2006. aastal, aga see ei sobi enam maailma 2013. Sa pead suutma selle keskkonnaga kaasa liikuda," rääkis Lepik.

Ta lisas, et igasuguseid muudatusi on Prantsusmaal raske teha. "Esiteks on Prantsuse riik liiga suur, nad peaksid riigikulutusi kärpima. Rahvana on nad toetamas suurt riiki kulu mõttes ja see on sentimenti muutus, mida on väga raske teha. Ma ei näegi hooba, millega seda teostada. Teiseks, tööturg on hästi jäik. Kõiki muudatusi on väga raske teha ja ma näen, et ettevõtjad lahkuvad Prantsusmaalt, olgu siin uudistes rehvitootja Goodyear või terasetootja Arcelor Mittal," selgitas analüütik.

Muudatused on rasked tulema, kuid neid on tasapisi ikka sisse toodud. Kasvõi pensionisüsteemi muudatus, millest tegelikult jäi väheks.

"Vanasti sai 60 aastaselt pensionile minna, kuid samas pidi 40 aastat tööd tegema, et saada täispensioni. Sarkozy ajal see muutus astmeliseks. /.../ Laias laastus on nii, et riigiametnikud saavad pensioni 70 ja eraettevõtluses umbes 50 protsenti keskmisest palgast. Töönädala pikkus on ametlikult veel see kuulus 35 tundi, kuid seda on juba Sarkozy ajast pehmendatud ning ettevõtted on teinud lepingud, et inimesed on nõus töötama rohkem, samas sama suure palgaga, et ettevõtted jääksid Prantsusmaale, sest siin on mure, et ettevõtted lähevad sinna, kus on odavam," rääkis Lefebvre.

Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmeli sõnul on Prantsusmaa eelpensioniiga praegu liiga madal. "Prantsusmaa küll tõstis hiljuti pensioniiga 65 eluaastalt 67le, aga eelpensioniiga on 62 aasta peale liigutatud ja see on madal. See tähendab seda, et kui täna on Prantsusmaal 2,5 töötajat ühe pensionäri kohta, siis aastal 2060 on vaid 1,5 töötajat ühe pensionäri kohta ja kui midagi radikaalset ei muudeta, siis see on probleem," selgitas ta.

Kui president François Hollande käis välja oodatud 38 miljardi eurose kärpekava, siis tegelikult tähendas see enamjaolt maksutõuse. Hollande ütles hiljuti, et pärast väsitavat kärpimist ei saa rohkem kokku hoida ning järgmised kärped lükatakse tulevikku. Seega kui põhimõttelisi muudatusi ei taheta praegu veel teha, siis tekib küsimus, kas Prantsusmaal on pankrotioht ja kas sellest võib saada uus euroala põhjavedaja.

"Prantsusmaa puhul on minu jaoks üllatav, et keegi nii tõsiselt numbreid ei vaata, kuigi peaks. Tegelikult makromajanduslikult on neil seis viimase aastaga ka läinud halvemaks. Pigem on küsimus millal, mitte kas. Millal finantsturud muutuvad Prantsusmaa suhtes väga närviliseks? Pigem juhtub see aasta jooksul, kui kaugemas tulevikus," arutles Kristjan Lepik.

Peeter Luikmel ei usu, et Prantsusmaa võib hakata euroala arengut pidurdama. "Pigem mitte. Ja osaliselt on hea, et esimesed probleemid tulid avalikuks nii-öelda väiksemate riikidega, kus juba rakendati meetmeid reformide ja eelarve kordaseadmise osas," rääkis Luikmel.

"Mõnes mõttes olid väiksemad Lõuna-Euroopa riigid pilootprojekt probleemidele, mis pole tegelikult sugugi iseloomulikud nendele ja ei ole iseloomulikud euroala riikidele, vaid mõnes mõttes kaasaegse riigi rahandusele tervikuna, mis põeb väga suuri probleeme seoses elanikkonna vananemise, rikkamate riikide konkurentsivõime langusega ja arenevatelt turgudelt n-ö turuosa äravõitmisega," lisas ta.

Saksamaa Keskpanga juht Jens Weidmann hoiatas vaid paar päeva tagasi, et euroala kriis ei ole läbi. Sedasama usub ka Kristjan Lepik, kes peab murettekitavaks olukorda, kus finantsturgude mõningane rahunemine on mõnes riigis tekitanud tunde, justkui oleks hullem möödas ja enam ei pea reforme jõustama. Saksamaa keskpanga juhi sõnul on riigi puhvrit halbadeks aegadeks suurendatud juba 14,4 miljardi euroni.

Peeter Luikmel nõustub arvamusega, et euroala kriis ei ole lõplikult läbi. "Eurokriis on tõenäoliselt osa üleilmsest kriisist ja tegelikult ei saa ka euroala väliste riikide kohta öelda, et kriis oleks otseselt läbi. Oleks naiivne arvata, et nii suured eelarve kokkutõmbamise katsed ja eelarve ümberehitamise katsed sujuvad täiesti probleemivabalt. Arvan, et seda päeva, mil maailmas saab kriisi lõpu välja kuulutada, tuleb mõnda aega oodata," selgitas Luikmel.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: