Professor: itaallased ei saa lubatud kodanikupalka, kui see pole just 15 eurot
Itaalias on juba neli kuud kestnud põnev poliitiline eksperiment - mai lõpus sündis valitsus, kui populistlikuks peetava Viie Tähe Liikumine ja paremäärmuslikuks peetav Liiga ühendasid jõud. See on valitsus, mille kohta analüütikud ütlesid kevadel, et seda ei sünni ja kui ka peaks mingil moel sündima, siis oleks see Itaaliale katastroof. Seda ennustas teiste seas John Caboti ülikooli professor Federigo Argentieri, kes andis ka "Välisilmale" intervjuu.
Kui me viimati märtsis rääkisime, ütlesite, et kui Lega ja Viie Tähe Liikumine teevad koos valitsuse, on sel Itaaliale katastroofilised tagajärjed. Kas katastroof parasjagu toimub või Te eksisite?
Ei, ma kardan, et ma ei eksinud. Katastroof toimub aeglaselt ja samm-sammult. Tundub, et Itaalia valitsus soovib mööda minna 3% SKP eelarvenõudest, mis on paika pandud Maastrichti reegliga, et teha teoks oma valimislubadust - kodanikupalka. See on esimene ja kõige tähtsam samm, mis viib selle riigi majanduse hävingu teele.
Kas Te usute, et itaallased saavad lähitulevikus nautida kodanikupalka?
Ei, ma ei usu, et seda on võimalik teha, kui see ei ole just 15 eurot. Majandusminister, kes vastutab selle eest, et Maastrichti kriteeriume järgitaks, laseb valitsusel otsustada üksnes piiratud mahus. Nii et kuigi kõik kisuvad tekki enda poole, on see summa kokkuvõttes üksnes sümboolne, kui selles üldse kokkuleppele jõutakse.
Kes üldse Itaaliat täna valitseb? Mul on teatavad kahtlused peaministri osas, kes oli viimase hetke kompromiss.
Itaaliat valitseb hetkel Salvini, Lega juht, kes on siseminister. Conte, kes on peaminister, ei vastuta. Ta on esinduskuju, kes käib ÜRO-s ja rahvusvahelistel kohtumistel, aga ta ei juhi valitsust. Viie Tähe Liikumise juht Di Maio ei ole Salviniga võrreldav raskekaallane.
Viimati kui me Roomas vestlesime, kirjeldasite Te Salvinit kui Putini meest Itaalias. Kas Itaalia Venemaa-suunaline poliitika on muutunud?
Hetkel mitte. Ma arvan, et nende strateegia põhineb intelligentsel strateegial, kus asju ei tehta kohe. Aga Viktor Orban on pakkunud end Euroopa populistlike jõudude juhiks /.../. Ta teeb kampaaniat üle Euroopa. See on aeglase tempoga strateegia. Aga kui populistid saavad otsustava hulga hääli Euroopa Parlamendi valimistel, vaadatakse Venemaa-vastased sanktsioonid üle ja võimalik, et tühistatakse.
Kas Itaalia on omal moel ühinenud Visegradi grupiga?
Omal moel, jah. Teatud mõttes saab öelda, et Itaalia on Visegradi klubi liige. See ei ole liialdus.
Mida soovib Salvini oma Euroopa partneritelt migratsiooni küsimuses?
Hetkel tahab ta, et Itaalia ei võtaks enam kedagi vastu. Ta ütleb, et Itaalia on vastu võtnud liiga palju inimesi, mis ei ole täiesti vale, vähemalt protsentuaalselt. Ja Brüssel ja teised Euroopa partnerid on seda probleemi ignoreerinud või alahinnanud. Salvini ei eksi selles minu arvates täielikult. Ta tahab peatada immigratsiooni Itaalias ja luua üleeuroopalise kontrollipoliitika. Range kontrolli, mis peaks selgitama, kes on immigrandid, kas neil on õigus saada poliitilist kaitset või mitte.
Kas Salvinil on Euroopas partnereid, kes tema ideid jagaksid?
Hetkel mitte. Aga kui Le Pen, AfD ja Rootsi Demokraadid saavad järgmise aasta mais piisavalt hääli, isegi kui neil ei ole enamust, võivad nad Euroopa Parlamendis tõusta üheks suureks parteiks. Ma ei tea, kes see teine partei oleks, sest nii Euroopa Rahvaparteis kui Sotsialistide ridades valitseb suur segadus. Nad loodavad, et suudavad valida Euroopa Komisjoni järgmise presidendi ja dikteerida Euroopa poliitikat oma vaadete järgi. See oleks tõsine väljakutse Euroopa ühtsuse hoidmisel.
Toimetaja: Merili Nael