Riigi plaan: prügi liikumine muutub reaalajas jälgitavaks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Edaspidi peaks prügi liikumine muutuma reaalajas jälgitavaks. Autor/allikas: Maanteeamet

Eesti tahab esimese riigina oma jäätmekäitluse süsteemi digitaliseerimise abil reaalajas täisjälgitavaks teha.

Jutud inimeste hoolega sorteeritud jäätmete ühte prügiautosse kokkukallamisest on visad kaduma, ent head lahendust, kuidas süsteemi läbipaistvamaks ja kontrollitavamaks teha, pole veel suudetud välja pakkuda. Nüüd tahab Eesti esimese riigina täisdigitaalse lahenduse kasutusele võtta, mis võimaldab prügi teekonda konteinerist jäätmejaama reaalajas jälgida. See aitab hinnata nii inimeste prügikäitumist kui ka distsiplineerida jäätmekäitlejaid.

"Kui tuleb prügiauto, siis jäätmete liikumine läheb automaatselt süsteemi, nagu kulleri liikumine pakiga – mis kuhu liikus, mis omavahel kokku läks, nagu Marine Trafficu rakendusest saab jälgida laevade liikumist ja Flight Radarist lennukite lendamist. Eesmärk on jäätmete liikumine tervikuna ära digitaliseerida," ütleb keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Kogumisandmete saamine võimaldab jäätmemajanduses ka uusi ärimudeleid, usub ta.

Plaan on hakata digitaliseerimist tegema jupikaupa, ent katseprojektideni veel jõutud ei ole.

"Sektor peab kaasa tulema," nimetab Heinma esimese tingimuse. Kui tahe on olemas – ja tundub, et on – tuleb see lihtsalt võtta käsile ja teha ära. Eesmärk on avalikkuse eest hirm või kahtlus ära võtta – kui teeme kõik avalikuks, võiks tekitada olukorra, et kui tuleb tuleb jäätmeveok, ja kui inimene muretseb, mida prügiauto peale võttis, siis peaks seda automaatselt olema süsteemist näha," selgitab Heinma.

Riigi kasuna näeb ta asjaolu, et jäätmeandmed laekuvad süsteemi sisuliselt reaalajas.

"Masinõppe või tehisintellekti abiga hakkame probleeme nägema, kui kusagil on mingi viga - süsteem viskab inspektorile ette, et seal on probleem ja kohalik omavalitsus saab olukorda kontrollima hakata. Ka avalikkus saaks rohkem infot ning sektori jaoks tekib teadmine, mis materjalid ja kuhu liiguvad," ütleb Heinma.

See võimaldab ettevõtetel jäätmemajandust paremini planeerida, alates veoringide korraldusest ja lõpetades jäätmete ringlussevõtuga.

"Kui suudame modernse taristu ka luua, suuremates kohtades nutikonteinerid kasutusele võtta, mis annavad näiteks teada, et hakkavad täituma, looks see täiesti uue olukorra jäätmeturul," ütleb Heinma. "Kui on anduritega nutikonteinerid, siis näed juba toas nutiseadmest, kui täis konteiner on, kas on mõtet hetkel prügi viima minna."

Ta toob paralleeli logistikavaldkonnaga, mis on analoogse süsteemi abil viimseni optimeeritud – klient näeb oma tellimust, pakendi teekonda algusest lõpuni igal ajal.

"Jäätmekäitlus vajab ka sarnast asja," on Heinma veendunud.

Eurorahaprojekt

Eesti suur eesmärk on saavutada 2025. aastaks olmejäätmete 55-protsendiline ringlussevõtt. Heinma loodab, et hiljemalt selleks ajaks võiks jäätmemajandus digitaliseeritud olla.

Esimeses etapis võiks alustada GPS-kaalude lisamisest prügiautodele, et saada ülevaade, millises koguses ja kuhu jäätmed liiguvad.

Raha selleks tuleks EL-i vahenditest. Ringmajanduse investeeringuteks on ette nähtud 110 miljonit eurot, millest pisut üle poole peaks minema jäätmete digitaalse taristu loomiseks. Jutt käib käimasolevast eelarveperioodist 2021-2027, mille reeglid lubavad raha veel ka kuni kolm aastat pärast perioodi lõppu kasutada.

"Reaalsed investeeringud tulevad vahemikus 2023-2025 ilmselt. Võimalikult kiiresti võimalikult palju tahaks ära teha. Me mitte ainult ei tee seadusemuudatusi uute karmimate nõuetega, vaid teeme pööret ka rohekorralduses," selgitab Heinma.

Ülevaade nagu maksuametis

Plaan on selgelt ära määrata nii inimese kui ka kohaliku omavalitsuse tasand: milliseid jäätmeid peab liigiti koguma ja kus neid ära anda saab. Näiteks et kodu juures saab ära anda ühed jäätmeliigid, mis jäätmeveoringiga ära veetakse ja jäätmejaam asub sellises kohas, kuhu peab ülejäänud prügi sorteeritult viima. Inimesel peab olema võimalus kohalikus omavalitsuses oma jäätmed ära anda ja ta peab teadma, kus see koht on. Kõigi nende tegevuste pealt koguneb info, kus, kuidas ja palju inimene jäätmeid ära andis, see kõik on jäätmejaama viies ID-kaardiga isikustatud info.

""Minu jäätmevaade" tekib nagu maksuametis – seal on ka kõik andmed inimese kohta olemas. Juba automaatselt tekivad väljavõtted, mille pealt saab infot kontrollida, kui tekib kahtlusi. Näiteks, kui kõik andmed on olemas, saab programmidega välja võtta, et see ühistu on väga vähe või vastupidi, väga palju jäätmeid tekitanud, või on liigiti kogumine ühistus halb olnud, palju on tekkinud segaolmejäätmeid," toob Heinma näiteks. "Automaatselt saab kohalik omavalitsus infot, inimene saab ise ka seda jälgida, kuidas ta oma jäätmekäitumiselt riigi või omavalitsuse keskmisega võrreldes on. Omavalitsus saaks juba soodustusi või karistusi selle pealt teha."

Heinma leiab, et see andmekogu aitab jäätmekäitluses paremaid otsuseid teha, sest tekib viimaks jooksev arusaam ja reaalajas võrdlusmoment.

"Need lahendused on teistes riikides üksikult tehtuna olemas. Eesti võiks aga tervikuna selle suure muutuse teha, sest Eesti on nii väike. See annaks jäätmekäitluse läbipaistvusele palju juurde, et see pole mingi must ja hämar asi, kus keegi ei tea, kuidas asi on," põhjendab Heinma.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: