Enne sotsiaalmeedia tekkimist vastu võetud seadus vabastab sotsiaalmeediafirmad praegu vastutusest kasutajate postitatud sisu eest. 

Vastavalt 1996. seaduse (Communications Decency Act) paragrahv 230 on digitaalse platvormi ettevõtetel õiguskaitse nii kasutajate postitatud sisu kui ka solvavaks peetud postituste eemaldamise eest, teatas AP. Paragrahv 230 jõustus siis, kui Facebook ja Twitter veel olemaski polnud.

USA vabariikliku partei liikmed süüdistavad suuri sotsiaalmeediaplatvorme konservatiivsete häälte mahasurumises.

"Sotsiaalmeediaplatvormid on liiga kaua peitunud seaduse taha, mis lubab neil sisu tsenseerida. Nad tsenseerivad sisu, mis erineb nende ideoloogilistest hoiakutest," ütles vabariiklasest Mississippi osariigi senaator Roger Wicker. 

Sotsiaalmeediaettevõtted pakkusid Trumpile enne tema keelamist võimsat platvormi. Trump sai otse suhelda miljonite toetajatega.

Facebooki enda koostatud järelevalvekomisjon toetas Trumpi konto blokeerimist.

Trump nõudis eelmisel aastal paragrahv 230 kehtetuks tunnistamist. "Paragrahv 230 on tõsine oht meie riiklikule julgeolekule ja valimiste aususele," ütles Trump.

Joe Biden väitis presidendikampaanias samuti, et paragrahv 230 tuleb tühistada. Presidendina pole Biden teemat siiski kommenteerinud. 

Demokraadid ja kodanikuõiguste rühmitused  süüdistavad sotsiaalmeediafirmasid selles, et nende platvormidel saavad äärmuslased levitada vihakõnet ja vägivalda. 

Facebook toetab paragrahv 230 muutmist. "Kongress peab ajakohastama 1996. aasta seadust, et see töötaks ettenähtud viisil," ütles Facebooki asutaja Mark Zuckerberg.

Kriitikud aga leiavad, et Facebook tahab seadusemuudatusega lihtsalt nõrgestada väiksemaid konkurente. Kriitikute hinnangul on probleem hoopis tehnoloogiagigantide monopoolne seisund.