Venemaa ja lääneriikide vahel algas hiljuti vastastikune diplomaatide hoog-väljasaatmine. See käivitus teatavasti pärast Tšehhi laskemoonalao omaaegse plahvatuse süüdlaste väidetavat tuvastamist.

Praha on muide üldiselt teada info kohaselt olnud üks Venemaa välisluure tugikohti Euroopas. Sellele viitab kasvõi diplomaatilise esinduse ülisuur koosseis. Kuid laiem Vene dipesindajate kojusaatmine startis juba neli aastat tagasi pärast USA presidendi Barack Obama otsust saata välja 35 Vene esindajat seoses sekkumisega presidendivalimistesse.

Sellest ajast alates on Euroopast ja Põhja-Ameerikast kokku välja saadetud 309 Venemaa esindajat. Vähemalt on nii neid kokku arvutanud ajaleht Le Monde. Praeguseks mõni veel lisandunud. Seda kõike on muide rohkem, kui Külma Sõja viimase 30 aastaga kokku.

Kokaiinivedajad

Venemaa diplomaatiliste esindustega on aga paaris riigis toimunud ka sündmusi, mis ei mahu tavapärase luuramise alla. Näiteks tänini Argentiina kohtus vist veel vältav lugu kokaiini vedamisega Argentiinast Venemaale. Lugu jõudis avalikkusesse kolm aastat tagasi, kui riigi tollane julgeolekuminister Patricia Bullrich teatas Vene saatkonnas tegutsenud uimastikaubanduse võrgustiku likvideerimisest.

Lugu olevat lahenduse leidnud Vene ja Argentiina pädevate esindajate koostöös. Nimelt olla Venemaa saadik Viktor Koronelli läinud julgeolekuministri jutule infoga, et saatkonna territooriumil tegutsevast vene koolist olla leitud 12 kohvrit kokaiini, kogukaaluga ligi 400 kilo. Visiidil olla saadikut saatnud neli tursket siilisoenguga meest. Käivitati operatsioon süüdlaste leidmiseks, vahetades kõigepealt kokaiin jahu vastu.

Kõigepealt tehniliselt poolelt – uimasti olevat tegelikult leitud nädala jagu varem. Pikk mõtlemisaeg tulenes ilmselt tõigast, et ega ükski dipesinduse juht ei torma sellise teemaga asukohariigi võimude juurde ilma, et tal oleks selleks peamaja, ehk siis antud juhul Moskva otsene juhis. Ilmselt kulus vahepealne aeg Moskvast turskete asjatundlike tegelaste kohalesaatmiseks.

Asi olekski ehk piirdunud kahe riigi sõbraliku ja tulemusliku koostöö tõdemisega, kui ajakirjanikud ei oleks hakanud asja torkima. Taheti ikka teada, et kuidas oli võimalik sedavõrd suure uimastikoguse paigutamine hoiule saatkonna valvatavale territooriumile, kes seda võimaldas, kellele see kuulus ja kuidas ning kuhu see pidi minema.

Venemaa võimud leidsid süüdlaseks saatkonna selleks ajaks juba endine haldusjuhi ja lisaks ühe hämara tegelase nimega Kovaltšuk, kes elas Saksamaal ning kes püüdnud korraldada kokaiini saatmist Euroopasse diplomaatilise postina Venemaa erilennukil.

Hämamisoperatsiooni tarbeks saadeti Venemaalt ka lennuk kohale. Sattus olema aga lennumasin, mis muidu veab riigi juhtivtegelasi, enim aga julgeolekunõukogu esimeest Nikolai Patruševi. Too käis isiklikult Argentiinas asja arutamas ja selle järel muutus sealne juurdlus kuidagi hajameelseks. Ikkagi kahe riigi suhted mängus.

Mainitud Kovaltšuk olla aga olnud saatkonnas tuntud tegelane, esitles end mingi ametimehena ja on ise hiljem Moskvas öelnud end olevat Saksa ja Vene eriteenistuste agent. Ühele tunnistajale meenus, et ta oli näinud Kovaltšukil ka ühe eriteenistuse töötõendit, aukraad olnud polkovnik, ehk kolonel meie mõistes.

Ajakirjanike juurdlus näitas, et tegemist ei olnud sugugi juhusliku nähtusega ja et asi seekord lörri läks, selle põhjus olnud saadiku ja Kovaltšuki suhete jahenemine. Mehe advokaat Moskvas väitis aga, et tema klient sattus eriteenistuste omavahelise arveteõiendamise ohvriks. Et igas Vene saatkonnas olla välisministeeriumi tiim, välisluure esindajad, sõjaväeluure ja neljandaks veel julgeolek ehk FSB. Ja nende suhted polevat kõige paremad.

Igal juhul nimetati saadik Koronelli kiirelt, kuid tunnustavalt järgmisele ametikohale, esinduse juhiks Mehhikos. Kulude poole peale jääb ilmselt Kovaltšuki tuttav Ladina-Ameerika osakonna nõunik Vene MID-is Pjotr Poltšikov, kes leiti Moskvas kuuliga peas. Ja juurdlusmaterjalide põhjal olevat Kovaltšuk kellelegi telefonitsi öelnud, et osa uimastilastist olla mõeldud riigiduuma liikmete tarbeks, aga paljugi, mis selline mees räägib.

Asi on tänini segane, kuid lugemisviidete alt leiab huviline terve kriminaalromaani jagu intrigeerivat infot ja värvikaid tegelasi.

Jalgrattavargad

Teine lugu on Strasbourgist, kus paikneb Euroopa Nõukogu peakorter ja mis olla Prantsusmaa jalgrataste pealinn. Seal kadus veebruarikuus endisel aselinnapeal uus elektrijalgratas. Mõni aeg hiljem märkas ta ühte müügikuulutust ja müüdav ratas tuli kuidagi tuttav ette. Mees kutsus kaasa erariides politsei ning läks antud aadressile. See osutus olema Venemaa konsulaat.

Välja tulid kaks meest, üks jalgratta müüja ja teine tõlk. Ratas oligi varastatud, nagu seerianumber näitas. Selgus, et müüja oli konsulaadi autojuht ja tema tõlk näitas diplomaatilist passi. Politsei päris muude müügis olevate rataste kohta ja dipesinduse alalt toodi veel üks välja. Dippassi kandjat kinni pidada ei saanud, aga ametipassiga autojuht viidi kinni, kuigi vabastati üpris ruttu. Mees olla seepeale tervise tõttu Moskvasse lennanud.

Kuulutuste põhjal tuvastati, et samalt aadressilt on viimase 12 kuuga müüdud 300 jalgratast, kogumaksumusega umbes 100 000 eurot. Ja muide, nagu meedia meenutas, oli Venemaa konsulaadi eelmine juht diplomaadile sobimatu tegevuse ehk luuramise eest mõned aastad tagasi riigist välja saadetud.

Vaat selline võib olla Venemaa diplomaatide elu. Olles ka ise suurema osa diplomaadikarjäärist välisriigis töötanud, võin vaid kergendatult ohates öelda, et meie elu on siiski lillepidu idanaabri kolleegidega võrreldes.

Viited lugemishuvilistele

• Дело о посольском кокаине (dossier.center)
• "Досье": часть аргентинского кокаина могла предназначаться для Госдумы (svoboda.org)
• Центр "Досье": часть аргентинского кокаина могла предназначаться для Думы и Совфеда, но адресатов не искали (openmedia.io)
• "Кокаиновое дело". Властям Аргентины до сих пор многое неизвестно (svoboda.org)
• French police seek Russian consulate employee over bike thefts – EURACTIV.com
• "Я подумал – такого не может быть". Ворованные велосипеды в консульстве России (svoboda.org)