Tšehhi, kes on tänavu saatnud riigist välja 81 Vene diplomaati, palus samasugust solidaarsust ka teistelt EL-i riikidelt, ent nende üleskutsele on reageerinud valdavalt vaid Ida-Euroopa riigid.

"Suuremad riigid ei ole väga aktiivselt seda teinud. Me ei näe neid samme, isegi mitte diplomaatide väljasaatmise tasemel Lääne-Euroopa riikides, seega tundub, et suveräänse riigi territooriumil laskemoonaladude õhkulaskmine teise riigi välisluuretöötajate poolt on okei," ütle Anvar Samost. "Mida ühe diplomaadi väljasaatmine Saksamaa kontekstis üldse näitab? Mitte midagi."

Toomas Sildam leidis, et ka ühe diplomaadi väljasaatmine on siiski märk.

Samosti hinnangul aga saanuks Saksamaa seda märki väljendada juba aastaid, mil nad on edendanud Nord Stream 2 gaasitoru ehitamist, ent on ikka sellega edasi läinud.

Sildam möönis, et Tšehhi puhul liitlasriigid samasugust solidaarsust üles ei näita kui Suurbritannia puhul.

"Kui britid palusid NATO riikidelt solidaarsust pärast Skripalide mürgitamist, olid kõik väga solidaarsed. Kui tšehhid palusid, siis see solidaarsus tuli vaevalisemalt," ütles Sildam.

Ta täiendas, et poliitiliste käikude alla läheb ka Venemaa teade soome-ugri liikumisest väljaastumise kohta. Sellega langeb ära ka peamurdmine, kas Vladimir Putin tuleb soome-ugri kongressile Tartusse, kuhu president Kersti Kaljulaid teda kutsus.

"Jüri Luigel oli õigus, et Lääne ja Venemaa suhted on nagu kurdi ja tumma dialoog. Venemaa järjest eraldab ennast Läänest ja kaugeneb," ütles Sildam.

USA on tänavu välja saatnud kümme, Poola neli, Slovakkia kolm, Eesti ja Bulgaaria kaks Vene diplomaati. Ühe diplomaadi on välja saatnud Itaalia, Ukraina, Albaania, Saksamaa ja Rootsi.