Eesti eurosaadikud toetavad solidaarsust Tšehhiga, aga ootavad ka EL-i ühtsust

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tšehhi president Miloš Zeman (paremal) ja peaminister Andrej Babiš (paremal). Autor/allikas: SCANPIX / EPA

Eesti eurosaadikud (MEP) leiavad, et Vene agentide osaluse 2014. aastal toimunud plahvatuses paljastanud Tšehhi toetamiseks oleks kasulikum Euroopa Liidu ühine tegevus, kuid lisavad, et olukorra on keerulisemaks muutnud riigi juhtkonna vastuolulised avaldused.

Kolme Balti riigi ja Slovakkia otsust saata toetusavaldusena Tšehhile riigist välja Vene diplomaate peavad seitsmest Eesti saadikust kuus õigeks sammuks, enneagseks aga Yana Toom.

"Ma ei leia selles midagi negatiivset, et kolm Balti riiki kuraasi näitasid. Solidaarsuses oma liitlastega ei ole midagi halba, see näitab julgust!" ütles Riho Terras (Isamaa) esmaspäeval ERR-ile. Ta avaldas lootust, et ka teised Euroopa Liidu riigid teevad midagi Tšehhi toetuseks.

"Muidugi tuleks tšehhidega solidaarne olla," leidis ka ekspeaminister Andrus Ansip (Reformierakond).

"Diplomaatide väljasaatmine on iga riigi suveräänne otsus, solidaarsuse väljendamine Tšehhiga on igal juhul õige ja põhjendatud. Aga kindlasti oleks mõjusam, kui seda teeks Euroopa Liit ühiselt," ütles endine välisminister Sven Mikser (SDE). Tema sõnul oleks Venemaa jaoks märksa valusam löök see, kui suur hulk riike korraga saadaks Vene diplomaate välja, mitte ei teeks seda ainult mõned üksikud riigid.

Sama rõhutas ka Eesti kõige pikema staažiga endine välisminister Urmas Paet (Reformierakond). "See on näide sellest, millest on palju räägitud, aga mis ikkagi ei toimi - taolisi asju tehakse koos. Mida Venemaa rohkem kardab, kas seda kui mõned üksikud riigid teda kritiseerivad või konkreetseid samme astuvad või teeb seda terve Euroopa Liit ühiselt?" küsis Paet. Lisaks on oht, et, kui selliseid samme astuvad üksikud riigid, siis osa EL-i maid leiab, et ei peagi midagi tegema, tõdes Paet

Ka kauaaegne diplomaat ja hilisem välisminister Marina Kaljurand leidis, et kui Venemaa provotseerib, siis tuleb sellele reageerida ning kõige parem oleks, kui Euroopa Liit teeks seda ühiselt.

Tšehhi käitumine tekitab kahtlusi

Aga Kaljurand lisas ka seda, et Tšehhi presidendi ütlused plahvatuste kohta on jätnud halva mulje ega tee asja lihtsamaks.

"Kui veel reedel olin seisukohal, et Euroopa Liit peaks siin käituma sama ühtselt nagu Ühendkuningriigiga Salisbury juhtumi (Skripalide mürgitamise) korral (kui enamus EL-i riike ning lisaks veel mitmed lääneriigid saatsid kokku välja üle 100 Vene diplomaadi - toim.), siis praegu on asi keerulisem, sest tšehhid ise pole ühtsed ning osa neist seavad Venemaa osaluse toimunus kahtluse alla," tõdes Kaljurand.

"Need olid väga tõsised süüdistused ja teiste riikide veenmiseks on vaja esitada piisavalt fakte ja tõendusmaterjali. Kui aga nüüd Tšehhi juhid teevad avaldusi, mis seavad algselt öeldu kahtluse alla, siis see tekitab küsimusi," rääkis Kaljurand.

Samuti rõhutas ka Ansip, et asjassepuutuva riigi sõnumid peaksid selged ja ühtsed olema.

Terras ütles vastuseks küsimusele, miks Tšehhi suhtes toetuse avaldamine erineb 2018. aasta toetusavaldusest Ühendkuningriigile, kui üle 30 riigi saatis välja Vene diplomaate, et Tšehhi ja Ühendkuningriik on ka erinevad riigid. Lisaks mängib rolli ka Tšehhi presidendi tehtud avaldus ning valitsuspartei vastuolud Euroopa Komisjoniga, mis pole rahul EL-i raha kasutamisega riigis, ütles ta.

Ka Mikser rääkis, et Tšehhi esitatud andmed on näidanud, et asi oli tõsine. "Aga selge sõnum oleks alati abiks," rõhutas ta.

Vaja oleks valitsuste koostööd

Eesti eurosaadikud leidsid, et Tšehhile solidaarsuse avaldamiseks peaksid koostööd tegema EL-i liikmesriikide valitsused, eelkõige välisministrid.

"Euroopa Liit peaks neid asju ühiselt tegema ning selle jaoks on olemas ka oma formaat - välisministrid, kes võivad kohtuda ka virtuaalselt ja selliselt otsuseid teha," ütles Paet.

"Kas ja millist koostööd riigid sel teemal teevad, ei ole mulle teada, kuna tegemist on täitevvõimu tasandiga. Ma ei tea, milliseid tõendeid Tšehhi on esitanud ja kuidas riigid oma tegevust on koordineerinud," rääkis Mikser. "Aga ühine reaktsioon oleks mõistlik ja kindlasti mõjusam," lisas ta.

Toom ja Madison on spektri eri otstes

Kõige vastakamatel positsioonidel on Yana Toom (Keskerakond) ja Jaak Madison (EKRE).

Toom oleks soovinud, et Eesti oleks ära oodanud Euroopa Liidu ühispositsiooni, Madison aga ei pidanud üldse reaalseks võimalust saavutada EL-i suurte riikidega meile sobiv üksmeel.

"Mina sellist sammu ei poolda. See näeb imelik välja - on arusaamatu, miks me rongi ees peame jooksma," rääkis Toom. "Ma ei saa aru, miks peame olema esimesed, kes selliste asjadega kaasa jooksevad?" küsis ta.

"Kui Euroopa Liit on äraootav, siis ka meie võiks seni oodata, kuni ühisotsusele on jõutud," ütles Toom,

Tema sõnul räägib Eesti ühest küljest soovist Venemaaga piirileping ratifitseerida, aga siis saadab diplomaadi välja. "Mis me sellest nüüd võitsime? Venemaa lahkus hoopiski soome-ugri liikumisest," tõdes Toom.

Lisaks, kui Tšehhi president räägib kahest võimalikust versioonist, mida uuritakse, siis võiks ära oodata lõplikud uurimistulemused, et sajaprotsendiliselt kindel olla, märkis Toom.

Madison seevastu pidas Eesti sammu sobivalt mõõdukaks: "Iseenesest on selline samm kõigile kolmele osapoolele - nii Venemaale, Tšehhile kui ka Vene diplomaate välja saatnud Eestile, Lätile ja Leedule mõistetav. See oli diplomaatiline žest, mis ei ole ei Eesti ega Venemaa jaoks suur kaotus."

"See on isegi hea, et me teisi EL-i riike ootama ei jäänud," lisas Madison. Kui Euroopalt üldse reakstioone ei oleks tulnud, siis oleks Venemaa saanud Tšehhile öelda, et neid ei toetata, tõdes ta.

Madison leidis ka, et Euroopa Liidult, eriti selle suurimatelt liikmesriikidelt Saksamaalt ja Prantsusmaalt ei tasu reaktsiooni oodatagi. "Ma ei paneks Prantsusmaale ja Saksamaale meie kaitse- ja julgeoleku osas väga suuri panuseid. Venemaa vastu ei ole nad meie jaoks väga suured liitlased. Ühel päeval me peame valima, kas joondume Euroopa Liidu ühise välispoliitika või Ühendkuningriigi ja USA-ga," ütles Madison.

Tšehhi teatas üle-eelmisel nädalal, et riigis 2014. aastal toimunud relvalao plahvatuse korraldasid Vene sõjaväeluure (GRU) agendid. Seetõttu saatis Tšehhi riigist välja 18 Venemaa diplomaati, millele Moskva vastas 20 Tšehhi saatkonna töötaja väljasaatmisega. Solidaarsusavaldusena Tšehhile saatsid Vene diplomaate välja ka Slovakkia ning Eesti, Läti ja Leedu.

Veebiväljaande EUobserver andmetel käivad EL-i liikmesriikide pealinnade vahel läbirääkimised, kuidas Tšehhile solidaarsust, kuid Tšehhi peaminister Andrej Babiš ja president Miloš Zeman on oma väljaütlemistega ka Praha diplomaatilist positsiooni nõrgestanud. Babiš vähendas kahe inimese surmaga lõppenud lao õhkimise tähtsust. Zeman samas väitis pühapäeval, et Tšehhi uurimine ei olnud lõplik.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: