Suurte vaktsineerimiskeskuste eesmärk: vähemalt 800 süsti päevas
Järgmisel esmaspäeval avatakse vaktsineerimiskeskus Mustamäel kultuurikeskuse Kaja ruumides, teisipäevast saab end kaitsepookida Lasnamäel Tondiraba jäähallis. Plaanide järgi peaks vaktsineerimiskeskuses süstija suutma tunni aja jooksul ära vaktsineerida 15 inimest.
Kui seni on pealinnas vaktsineeritud inimesi peamiselt kas perearstide või haiglate juures, siis uuest nädalast alustavad tööd kaks suurt vaktsineerimiskeskust, mis on avatud seitse päeva nädalas ja kella 9 hommikul kella 20 õhtul.
Mustamäel Kaja kultuurikeskuses hakkab toimetama Lääne-Tallinna keskhaigla, Lasnamäel Tondiraba jäähallis Ida-Tallinna keskhaigla. Lasnamäe keskus alustab tööd teisipäeval, sest Ida-Tallinna keskhaigla meedikud on hõivatud eesliinitöötajate teise doosiga vaktsineerimisega.
"Iga vaktsineerimiskeskus meil Tallinnas hakkab vaktsineerima vähemalt 800 inimest päevas. Aga see võimekus võib kasvada kuni 1100, vajadusel isegi 1200 süstini," rääkis Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov. Sarnane vaktsineerimisvõimekus on Tartus juba tegutseval vaktsineerimiskeskusel.
Tõhusa tööjaotuse korral jõuab Popovi sõnul üks medõde tunnis teha 15 vaktsiinisüsti. Vaktsineerimisele pääsevad vaid eelnevalt registreerunud.
Kui juunis jõuab Eestisse 90 000 doosi nädalas, siis on kavas Tallinnas avada ka kolmas suur keskus.
Lihavõtte nädalavahetusel tegutsenud vaktsineerimiskeskus Sõle spordihoones pannakse taas tööle juuni keskel, kui seal AstraZenecaga vaktsineeritutel jõuab kätte teise süsti aeg.
Kuigi Ida-Tallinna keskhaigla tegutseb Tondiraba keskuses juuni alguseni, ei pea kevadel seal vaktsineeritud teise süsti saamiseks mujale minema. Ka neile tagatakse võimalus juuni keskel seal teine doos saada.
Popovi sõnul on esialgu vakstineerimiskeskuste tegutsemisajaks planeeritud kuu aega. "Kui me näeme, et vaktsineerimise huvi hakkab vähenema, siis läheb see haiglate ja perearstide juurde," rääkis Popov.
Maakonnakeskustes saab end vaktsineerida kohalikus haiglas, paljud neist asuvad linna ääres. Nagu näiteks Rakvere haigla, kus hakatakse tegema 840 vaktsiinisüsti nädalas.
"Kui inimene ütleb, et tulge kesklinna, siis kindlasti see vastus oleks õige, veel vahvam oleks kaubanduskeskuses seda teha, aga kuna see hulk vaktsiine maakonna kohta, mis me päevas saame teha, on väike, siis me arvame, et ei ole hetkel mõistlik oma majast välja minna," ütles Rakvere haigla juht Ain Suurkaev.
Praegu on kaks vaktsineerimiskabinetti Rakvere haiglas avatud vaid tööajal, kuid haiglajuht ei välista võimalust, et ollakse valmis töötama ka nädalavahetuseti ja pärast tööpäeva. Seda kõike vaid juhul, kui vaktsiine saadakse senisest rohkem.
40+ saab parema stardipositsiooni
Kuigi esmaspäeval otsustati, et vaktsineerimisel alla 50-aastaseid enam vanuse järgi rühmitama ei hakata, siis teisipäeval selgus, et 40+ inimesed pääsevad teistest varem süstima. Nemad saavad end juba sellest neljapäevast kaitsepookimisele kirja panna.
"40+ on tingitud sellest, et vähendada koormust digiregistratuurile, natukene ka seda, et leevendada neljapäevast ja reedest tühjade aegade probleemi," selgitas vaktsineerimise töörühma juht Marek Seer.
Ta möönis, et noorematele ei pruugi kohe vabu aegu jaguda. "Kui sa esmaspäeval saad (digiregistratuuri – toim), siis tõenäosus, et sa kohe sellesse nädalasse aja saad, on väike, aga ülejärgmisesse nädalasse kindlasti saab," lisas ta. Uusi vaktsineerimisaegu lisatakse digilukku jooksvalt paarinädalase ettevaatega.
Kui eakate vaktsineerimisele meelitamiseks on sugulastel ja perearstidel kulunud loendamatu arv tunde, siis noored veenmist ei vaja ja vaktsiine ei vali.
"Ma arvan, et ma teen seda nii pea kui võimalik, et saaks minna tagasi normaalse elu juurde, et see pandeemia ei leviks niimoodi," ütles Laura. Kui Tallinnas vabu vaktsineerimisaegu ei ole, siis on ta valmis sõitma süsti järgi ka oma kodukanti Virumaale.
Ka Harri sõnul on ta valmis sõitma süsti järgi ka kas või Võrru, kui seal on esimene võimalus end vaktsineerida. Vaktsiinide suhtes tal mingeid eelistusi ei ole. "Kõik nad töötavad ja olen nõus vaktsineerima ennast ükskõik, mis on heaks kiidetud," kinnitas ta. Kuigi võimalikest kõrvalnähtudest on palju räägitud, siis mehe sõnul on ta nõus selle väikese riski enda kanda võtma, peaasi, et haigust vältida ja tekiks taas võimalus normaalselt elama hakata.
Toimetaja: Merili Nael