Nii IMF-i kui Eesti Panga hinnangul on Eesti koroonaviiruse pandeemia ohjeldamisega üldiselt edukalt toime tulnud, kuigi teine laine on majanduse taastumise hoogu pidurdanud.

Riik peaks majanduse taastumist toetama riigieelarvest seni, kuni taastumine on kindlal rajal. IMF ja keskpank leiavad, et seejärel tuleb leida tasakaal eelarvedistsipliini säilitamise ja tootlike riigikulutuste edasise suurendamise vahel.

"Nõustume IMFiga, et Eesti vajab rohkem investeeringuid töö tootlikkuse tõstmiseks ning teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks," ütles Eesti Panga president Madis Müller.

Keskpanga prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu 2,7 protsenti, majanduskasvu kiirenemist võib oodata aasta teises pooles.

"Kui majandusaktiivsus on taastunud, siis on kindlasti õige seada eesmärgiks riigi kulude ja tulude kooskõlla viimine ja võimalikult kiire eelarvetasakaalu poole liikumine. Värskes eelarvestrateegias võetud suund on seega kindlasti õige. Samas võtab praeguste plaanide kohaselt Eestil pärast kriisi riigirahanduse tagasi tasakaalu viimine tunduvalt kauem aega kui mitmel meie naaberriigil," sõnas Müller.

Mülleri sõnul peab riik hakkama taas puhvreid looma, kuna see kriis ei jää viimaseks.

IMF-i delegatsioon oli Eestis virtuaalsel visiidil 26. aprillist 14. maini, mil arutati riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda, viiruskriisi lahendamist ja sellega seotud majanduspoliitilisi samme.