"Pealtnägija": õigussüsteem ei tunnista vanaproua koostatud videotestamenti

Märtsi lõpus surnud eakas proua jättis testamendiga kogu oma maise vara enda perearstile. Paraku läheb pärandus aga hoopis Tallinna linnale, sest testament oli üles võetud videona ja seda Eesti õigussüsteem ei tunnusta.

Märtsi lõpus läks hooldekodust taevariiki endine masinakirjutaja Vaike Jässi. Et 86-aastasel proual sugulasi polnud, jättis ta oma maja ja maa perearst Maimu Pintsonile. Tegelikult läheb aga ligi 100 000-eurone pärandus hoopis Tallinna linnale.

Jässi salvestas video kõigest 16 päeva enne enda surma. Ehkki tema tahe on selge ja mingit valskust videotestamendi tegemisel pole tuvastatud, ulatab Jässi soovi kohaselt maja pärima pidanud Maimu Pintson võtmed "Pealtnägija" kaamera ees hoopis Tallinna linnale.

"See video Eesti õiguse kohaselt ei maksa midagi, sest testamenti video teel teha Eesti õigus täna ette ei näe," selgitas notarite koja juht Merle Saar Johanson.

Jässi ja Pintson tutvusid läbi ühiste tuttavate juba 30 aastat tagasi, elasid pikalt Pirital lähestikku ning kümmekond aastat tagasi liitus Jässi perearst Pintsoni nimistuga. Perearsti jaoks oli temast 21 aastat vanem Jässi küll hea tuttav, aga eeskätt siiski patsient.

"Ma arvan, et see ei ole õiglane selles suhtes, et inimene ei saa oma tahet teostada nii-öelda vääramatute jõudude tulemusena," ütles Pintson olukorra kohta.

Perearst võttis vanaproua oma tiiva alla

Pintson kirjeldas, et Jässi oli terve elu pärast oma vanemate surma elanud üksi ning viimastel eluaastatel ei armastanud ta väga ka oma kodust väljas käia. Tänavu veebruaris halvenes aga pensionil endise masinakirjutaja tervis järsult ja ta helistas perearstile.

"Ma ei olnud temast tükk aega kuulnud, ainult oma retsepte uuendas, helistas ja ütles, et kõik on hästi. Ja siis, kui ta äkki mulle helistas ja ütles, et tal on väga-väga paha olla, ma küsisin, kas sa tahad, et ma kutsun sulle kiirabi, ta keeldus sellest absoluutselt. Ta ütles, et tule siia ja siis ma ka kohe läksin," kirjeldas perearst.

Kuna Jässi keeldus haiglasse minemast ning tal lapsi ega teadaolevaid sugulasi polnud, otsustas perearst proua palumise peale enda hoole alla võtta. Pintson ütles, et tal lihtsalt ei jäänud muud valikut.

"Ma ei olnud absoluutselt perearst, siin ma olin ikkagi lihtsalt inimene, kes hoolib teisest inimesest. Ja loomulikult ma ei too endale teisi patsiente koju. Aga ta oli ikkagi mulle 30 aastat tuttav ja minule väga lähedase inimese sõbranna. Ja kuidagi mõne inimesega tekib lihtsalt selline hingeline side. Ja meil tekkis ka temaga," selgitas Pintson.

Kuigi vahepeal viibis Vaike ka haiglas, siis naise tungivate palvete järel võttis  perearst ta elama enda külalistetuppa Viimsis. Et aga Pintson käib täiskohaga tööl ja kasvatab selle kõrvalt ka alaealist lapselast, siis hakkas vanamemme hooldamine üle jõu käima. Märtsi alguses leiti Vaikele koht Iru hooldekodus. Viimsist lahkumise hommikul võttis väidetavalt just tema ise jutuks maise vara.

Enda käega testamendi kirja panemiseks polnud proua suuteline ja notarid hooldekodusse tulla ei tahtnud

"Tolle päeva hommikul, kui meil oli juba tellitud transport Irusse, pool tundi enne seda, kui oli auto tulemas, ma ausalt öeldes ei mäletagi täpselt, kes teemat puudutas, ilmselt ikkagi ta ise hakkas rääkima, et testamenti teha," ütles Pintson.

Et hooldekodusse viiv auto oli sisuliselt ukse ees, aga oma käega testamendi kirjapanek – mis on seadusega igati lubatud – käis prouale füüsiliselt üle jõu, otsustasid naised salvestada telefoniga video.

"See putka, mis seal Jasmiini teel on, selle saab Maimu omale ja teeb sellega mida tahab – pistab põlema või ehitab sinna suure uhke Windsori lossi. Mul on hirmus kahju ära minna, aga ma loodan imet, sest senimaani on Maimu imet teinud. Kui ta seda edasi teeb, siis teeb ta seda palju. Oleks ma noor, nimekas, rahakas, oleks ma teinud tast teaduste doktori," rääkis proua Jässi oma videotestamendis.

Pintson eitab kategooriliselt, et ta Jässit video tegemiseks kuidagi survestas. "Ma olen küllaltki kindlustatud isik, nii et mul ei ole selleks vajadust. Ja ma ei ole üldse õnnetu, et ma seda maatükki ei saa," vastas ta ajakirjaniku küsimusele.

Pintson püüdis Iru hooldekodusse notarit kutsuda, kes testamendi traditsioonilisemal moel vormistaks. Ta pöördus seitsme erineva büroo poole, kuid nad kas keeldusid kohale tulemast, viidates kehtivatele koroonapiirangutele, või ei vastanud üldse.

Seadus annab veel aga ühe võimaluse: teha testament kahe tunnistajaga, kes kinnitaksid viimast tahet ja Jässi peab vaid paberi allkirjastama. Pintson leppis hooldekoduga kokku ja leidis tunnistajad, kuid see plaan jäi pooleli.

"Lõpuks ma sain nagu loa juhatajalt, et ma lähen kahe tunnistajaga ja teeme selle testamendi seal hooldekodus, et paneme kaitseülikonnad selga ja nii edasi. Aga selleks päevaks, kui me olime juba valmis minema, oli tädi Vaike seisund selline, et ta ei olnud võimeline seda tegema," meenutas Pintson.

Videotestamendiga võib juristide hinnangul kaasneda kuritarvitamise oht

Pintson korralda ka Jässi matused ning Jasmiini tänava majakese võtmed olid tema käes, kuid ametlikuks omanikuks ei tunnistanud teda tagantjärgi ei notarid ega kohus, kuhu ta õiguse saamiseks pöördus. Hoolimata, et Jässi tundus videos adekvaatne, viskas isegi nalja ja avaldas vaba tahet, siis seadus sätestab väga täpselt, milline peab testament olema, video variantide hulka aga ei kuulu.

"Minule teadaolevalt mõnedes riikides on, Saksamaal, aga siin seda võimalust antud ei ole. Esiteks, mida ma kohe ohuna näen: ma ei tea, mis seal ekraani taga toimus, ma ei tea, kas keegi hoidis suurte tähtedega kirjutatud paberit ja ütles talle, et loe siit maha," ütles Johanson.

Pintsoni meelest selline suhtumine aga õiglane pole ja tema hinnangul võiks e-riigis ka videotestamenti tunnustada.  

Justiitsministeerium kirjutas kommentaariks, et kehtivas seaduses on piisavalt erinevaid võimalusi testamendi tegemiseks ja eraldi videotestamenti kehtestada ei plaanita, sest sellega võib kaasneda suur kuritarvituste oht.

Kuigi video on ainus säilinud märk Vaike Jässi tahtest, siis kukkus välja nii, et kui pärimismenetluse käigus ühtegi sugulast välja ei ilmu, läheb pärand omavalitsusele. Ehk ligi 600-ruutmeetrine kinnistu, mille turuväärtus on hinnanguliselt 100 000 eurot, liigub Pirita linnaosale.

"Pealtnägija" näitas videot ka Pirita linnaosa vanemale Tõnis Liinatile, kes ütles, et video aktsepteerimise üle saab otsustada vaid notar.

"Kui pärijaid ei ole, kinnistu läheb linna bilanssi, mis tähendab seda, et linn saab selle vara endale," ütles Liinat ja selgitas et see müüakse oksjoni korras maha.  

Liinat ei näe, et oleks kuidagi ebaõiglane, et Jässi varanduse saab endale linn. "Mina ütlen selle peale niimoodi pigem, et kõik eakamad inimesed, kes on jäänud eramajades üksi elama, et kellel on vähegi sugulasi, tundke huvi enda sugulaste vastu ja palun kontrollige nende tegevusi, sest on ka pahatahtlikke inimesi, kes petavad just välja neid kinnistuid eakamatel inimestelt," sõnas ta.

Ja Johanson lisas, et testamendi kirjutamist ei tuleks jätta viimasele minutile.

Pintsoni sõnul pole ta mingi kullakaevaja – perearsti praksis töötab kenasti ning musta südametunnistusega inimene ei räägiks avalikult. Võtmed andis ta aga üle Tallinna linnale.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: