ERR kirjutas neljapäeval suurest sisetülist, mis Eesti lasterikaste perede liidus (ELPL) mitu aastat arenenud oli. Tüli peamised osapooled olid Tallinna ja Harjumaa suurperede ühendus, Narva ühing Perekolle ning keskkontor ehk liidu juhatus, kellele alamorganisatsioonid heitsid ette juhtimise ja eelarve jaotamise läbipaistmatust, jäika suhtlusstiili ning vähest demokraatiat.

Liidu listi kurnanud etteheidete tulemusel tegid 11 alamorganisatsiooni liidu juhatusele ettepaneku heita kaks tüli tekitanud alalmliitu ühingust välja, et taastada liidus töörahu.

Üheksa tundi väldanud arutelude tulemusel otsustas liit Tallinna ja Harjumaa lasterikaste perede liidu oma ridadest välja arvata, ent Narva paljulapseliste perede ühing Perekolle otsustati siiski alles jätta.

Narva Perekoldele heideti ette avalikku ja tahtlikku valeinfo levitamist ja sellega mainekahju tekitamist, sh teistele liikmesorganisatsioonidele; võrgustiku ja liidu põhitöö halvaminst ja töörahu rikkumist ebaeetilise käitumisega; vabaühenduste eetikakoodeksi vastu eksimist.

Selle asemel otsustas juhatus juhtida Narva paljulasteliste perede ühingu juhatuse tähelepanu sellele, et nende tegevus on kahjustanud ELPL-i mainet ning olnud vastuolus ELPL-i põhikirjaliste väärtustega. Sellise tegevuse jätkumisel võib juhatus nad siiski edaspidi välja arvata.

Tallinna ja Harjumaa alamliidu väljaheitmiseks esitas liidu juhatus järgmised põhjendused: võrgustiku töörahu on häiritud, sest Tallinna juhtide töövõtted on provokatiivsed, ebaeetilised ja vaenu õhutavad; Tallinna juhid on ületanud oma volitusi avalikult kõigi nimel kõneldes ja levitanud liidu aadressil valeinfot; Tallinna juhid on tegutsenud omavoliliselt ja kooskõlastamatult, pöördudes kaebustega ajakirjandusse ja ministri poole, kahjustades sellega liidu mainet; häiritud on nii võrgustiku kui liidu põhitöö, sest kogu aur läheb nende fabritseeritud kaebustega tegelemisele; Karl Laasi e-kirjad teiste liikmesorganisatsioonide juhtidele on isiklikult solvavad; tema lõputud päringud organisatsiooni listi, mis eeldavad vastuseid, on halvanud juhatuse töö; need päringud on vaenu õhutavad, häirivad ja sisaldavad kallutatud teavet.

Narva Perekolde puhul leidis liidu juhatus, et ehkki nende tegevus on liidu maine kahjustanud, on enamik Perekolde avaldustest olnud initsieeritud või lausa kirjutatud Tallinna ja Harjumaa ühingu juhi Karl Laasi poolt. Lisaks ei ole Perekolde avaldused ja ELPL-i kahjustav tegevus olnud juhatuse hinnangul seni nii mastaapne kui TLPL-i tegevus, mistõttu on võimalik koostööd jätkata.

Otsused jõustusid selle tegemise hetkest ehk 20. maist.

Enne väljaarvamisotsust tegi Tallinna ja Harjumaa ühing liidu juhatusele ka jagunemisettepaneku, mis tähendas, et alamliit taotles keskkontorilt liidu eelarvest 81 556 euro ja 38 sendi ülekandmist, Narva Perekoldele aga 2020. ja 2021. aasta riikliku tegevustoetuse väljamakset, mis seni on saamata.

Liidu juhatus leidis, et liidul pole alamorganisatsiooni ees rahalisi kohustusi ning esitatud nõue on alusetu. Küll aga otsustas juhatus jooksva aasta eest Tallinna ja Harjumaa ühingult liikmemaksu mitte nõuda.

Tallinna ja Harjumaa ühingu pered moodustasid 13 protsenti kogu liidu liikmeskonnast.

Uus katusorganisatsioon

Tallinna ja Harjumaa lasterikaste perede liit teatas aga reedel, et lõi koos Narva Perekolde, Tallinna suurperede klubi ning Tartu ja Tartumaa lasterikaste perede liitudega paralleelse suurperede katusorganisatsiooni - Eesti suurperede liit.

Seega kuulub Narva Perekolle hetkel mõlemasse suurperede liikmesorganisatsiooni.

"Uus lasterikaste perede organisatsioone ühendav katusorganisatsioon luuakse ausa ja läbipaistva asjaajamise tähe all eesmärgiga tagada kõikidele oma liikmesorganisatsioonide peredele võrdsed võimalused oma perede ja kõigi Eesti lasterikaste eest seismisel," teatas uue ühingu juhatuse liige Karl Laas.

Uue liidu registreerimine äriregistrisse on veel pooleli, lisas Laas.

Liidu teatel on loodav üleriigiline katusorganisatsioon võtnud oma sihiks suurperede ühenduste võimekuse arendamise ning demokraatliku ja läbipaistva juhtimise. Kokku lepiti, et katusorganisatsiooni halduskuludeks ei planeerita mitte kunagi rohkem kui kümme protsenti ühisest eelarvest. Suurperede liidu eesmärgiks on läbipaistva aruandluse tagamine nii avaliku sektori kui ka toetajate raha kasutamisel, samuti tagatakse kõikide liikmesorganisatsioonide kaasatus otsustuskogudesse.

Suurperedena käsitletakse peresid alates kolmest lapsest.

Suurperede liidu loomise ajendiks oli asutajaliikmete sõnul riikliku toetusraha jõudmine tegelike abivajajateni ning ausus raha jaotamisel ja kasutamisel.

"Mida tugevamad on kohapealsed suurperede organisatsioonid, seda rohkem on nende tegevusest kasu," teatas Tallinna lasterikaste ühingu juhatuse esimees Lea Vaabel.

"Me ei plaani oma toetajate vahendeid kulutada uhke keskkontori ülevalpidamiseks – suurperede organisatsioonid peavad seisma oma ja kõigi teiste suurte perede eest ning seda me ka teeme," kommenteeris liidu üks asutajaid Karl Laas.

Kõiki seniseid abitegevusi kavatsetakse jätkata ka uue katusorganisatsiooni alt.

"Kokkuvõttes usume, et tänu sellele, et Eestis tekkib nüüd kaks suurperede eest seisvat organisatsiooni, muutub kogu valdkond tõhusamaks, rahastamine ausamaks ning läbipaistvamaks. See kõik on ka meie toetajate huvides," ütles Laas.