Lasterikaste perede liidus käib suur pereheitmine

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Lasterikaste perede liidus toimub pereheitmine. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Eesti suurperesid esindavas liidus käärib juba mitmendat aastat üha süvenev vastasseis keskkontori ning paari allorganisatsiooni vahel, mis tõotab sel nädalal viia pereheitmiseni. Liidu juhatus arutab neljapäeval Tallinna ja Harjumaa ning Ida-Virumaa alaliidu väljaheitmist oma ridadest, mis esindavad viiendikku liidu suurperedest.

Mitu aastat käärinud sisetüli tipnes artikliga venekeelses ajalehes MK-Estonija, kus Tallinna ja Harjumaa lasterikaste perede liidu juht Karl Laas ja Narva paljulapseliste perede liidu Perekolle juht Natalja Nikitina esinesid oma katusorganisatsiooni, Eesti lasterikaste perede liidu (ELPL) juhatuse aadressil ränkade süüdistustega, kahtlustades neid korruptiivsetes tehingutes, raha ebaõiglases jaotamises ja sisuliselt onupojapoliitikas.

Eesti lasterikaste perede liit on suur ja tuntud organisatsioon - nende ridadesse kuulub 1773 perekonda, kus kasvab neli või enam last. Nad annavad välja ja haldavad perekaarti, millega saavad soodustusi ka nende liikmesorganisatsioonidesse mittekuuluvad suurpered. Nad organiseerivad oma peredele toiduabi ja koolitarbeid, korraldavad pereüritusi, alates piirkondlikest kokkutulekutest kuni aasta suurpere valimiseni välja. Neil on tugev poliitiline ja riigieelarveline toetus, sõltumata hetkel valitsevast koalitsioonist.

Ent sisemiselt on nad lõhki. Tülid paari liikmesorganisatsiooni ja keskkontori vahel on paisunud nii suureks, et sel nädalal lendab kaas pealt. Teisisõnu, juhatus on neljapäeval tegemas rasket otsust, kas heita oma ridadest välja kaks alamorganisatsiooni - Tallinna ja Harjumaa lasterikaste perede liitu ning Narva Perekollet. Kaks alamorganisatsiooni esindavad 19,4 protsenti kogu organisatsiooni liikmeskonnast ehk sadu suurperesid.

Vastastikused süüdistused ja etteheited

Nagu ikka, taandub asi suuresti rahale ja võimule ehk kellel on võimu rahajagamise üle otsustada ja kuidas seda tehakse. Et eelarve on MTÜ kohta suur, on ka pinged rahajagamise ja valitsemise ümber suured.

Tallinna ja Harjumaa organisatsiooni juhatuse liige Karl Laas väidab, et ELPL-i juhtimine on ebademokraatlik ja toetusrahade jagamine vildakas ja läbipaistmatu ning leiab, et kuna ta on esitanud viimased 1,5 aastat ebamugavaid küsimusi, tahetakse tema organisatsioon nüüd kättemaksuks liidust välja visata.

Narva Perekolde juhatuse liige Natalja Nikitina väidab, et keelebarjääri tõttu on nemad aga liidu tegevusest täiesti kõrvale jäetud ning ka rahalisest toetusest sisuliselt ilma jäetud.

Liit aga leiab, et tegemist on intrigaanidega, kes on segi löönud kogu organisatsiooni pereelu ning kelle tegevus häirib juba üha enamaid liikmesorganisatsioone. Selle tõestuseks on neil kaheksa alamorganisatsiooni pöördumised (kokku kuulub liitu 21 alamorganisatsiooni), kes paluvad Tallinna ja Narva ühingud liidu ridadest välja heita. Neil on tülitsemisest ja pidevast vastasseisust kõrini. Ja nii võibki neljapäeval minna, sest nende pöördumiste alusel võtab liidu juhatus ette organisatsioonide väljaarvamise arutelu.

"Meil on olnud küsimused üle-eestilise katusorganisatsiooni sisemise töökorralduse ja rahastusmudeli kohta. Umbes poolteist aastat on kestnud arutelu, mis printsiipidel riigilt saadud toetusi jagatakse," ütleb Tallinna ja Harjumaa organisatsiooni juht Karl Laas. "Pingestumiseni on viinud see, et nii Tallinn-Harjumaa kui Narva on küsinud küsimusi, kas rahastuspõhimõtted võiksid ehk olla liikmetega läbi räägitud."

ELPL on soliidne MTÜ, mille aastaeelarve on üle poole miljoni euro. Laas leiab, et see ei teeni piisavalt liikmesorganisatsioonide huve, vaid jääb valdavalt keskkontorisse pidama või antakse n-ö näo järgi - mõned alamorganisatsioonid saavad ebaproportsionaalselt palju raha võrreldes teistega, kus ehk liikmeid on rohkem.

Laasi nägemusel peaks liikmesorganisatsioonidel olema suurem sõnaõigus toetusraha jagamisel. Praegu otsustab eelarve jaotuse üle liidu juhatus.

ELPL-i eelarves on mitu toetusrida, nende jaotuspõhimõtted on erinevad.

Tegevustoetusi, mida liit saab igal aastal sotsiaalministeeriumi eelarvest, jagatakse liikmesorganisatsioonidele proportsionaalselt, s.t kelle ridades on rohkem peresid, saab ka rohkem toetust.

Samas väidab Laas, et Narva Perekoldel on olnud raskusi oma tegevustoetuse kättesaamisega.

Nikitina kinnitab: "Oleme saanud kahe aasta peale 600 eurot, transpordikuludeks ja ruumide rendiks. Mingeid sündmusi pole korraldatud, raha pole meile rohkem eraldatud."

Lisaks heidab Nikitina ette, et Narva organisatsiooni "ei võeta mängu" - kuna neil esineb keelebarjäär, on nad jäänud infosulgu, neile ei saadeta infot ürituste kohta ja korra, kui ta eelmisel aastal koosolekule kohale ilmus, polnud tõlget talle tagatud.

ELPL-i president Aage Õunap pole nende etteheidetega nõus.

Tema sõnul on Narva ise väga passiivne olnud. Piirkondlik organisatsioon on samades listides, kus ülejäänudki, infot saadetakse neile võrdsetel alustel. Jah, materjale neile ei tõlgita, aga eestikeelse info ja kutsed on nad alati saanud.

"Kui me eelmisel aastal jagasime tegevustoetust, siis neil jäi see väga suures osas kasutamata, kandsime selle üle sellesse aastasse. Siiani ootame neilt plaani, kuidas nad kavatsevad seda kasutada. Oleme korduvalt pakkunud oma abi," ütleb Õunap. "Põhjus pole selles, et me pole valmis raha andma, vaid nad pole mingit motivatsiooni üles näidanud."

Õunap ütleb, et Narva organisatsioonile eraldati möödunud aastaks 2970 eurot, ent nad kulutasid sellest ära vaid 645 eurot. Tänavune tegevustoetus on 2925 eurot, millele lisandus möödunud aasta jääk 2325 ehk kokku on Narva organisatsioonil kasutada juba 5250 eurot sotsiaalministeeriumi eraldist.

Ent raha väljamaksmise aluseks on kuludokumendid. Teisisõnu, raha ei saa vaikimisi, vaid eelarveplaani ja kuludokumentide alusel, ent neid pole Narva organisatsioon suutnud esitada, ütleb Õunap.

Lisaks puudub Narva Perekoldel volitustega juhatus, sest allorganisatsioon pole korraldanud üldkoosolekut. Seega pole ka õiguslikku alust väljamakseid teha.

Teine kulurida on väikeprojektide toetused. Sealt raha saamiseks tuleb esitada projekt ning komisjon siis otsustab, millisel projektil on suurem mõju ning kes selle alusel raha saab.

Just sellesse väikeprojektide eelarveritta ongi koer suuresti maetud. Laas leiab, et projektirahade jagamine on läbipaistmatu, eelistatakse "omasid". Nimelt, kuna ELPL-i keskkontor asub Viljandis, on ka Viljandimaa lasterikaste perede liit saanud enim toetusraha, kuigi alamorganisatsioon ise on liikmete arvult pigem pisike.

"Kahe aasta statistika näitab, et suurimad rahasaajad on need organisatsioonid, kes on juhatusele lähedal ja kes suudavad efektiivselt kirjutada taotlusi reeglite alusel, mis on loodud keskkontori poolt. Samas linnas asuv alamorganisatsioon, mil on juhatusega tihedad sidemed, on suurim kasusaaja väikeprojektidest, samas kui kuus alamorganisatsiooni pole üldse saanud vahendeid," ütleb Laas.

Ta on välja arvutanud, et mõni alamorganisatsioon on sedasi saanud pere kohta 150 eurot toetust, samas kui näiteks Tallinna ja Harjumaa organisatsioon on mõne projekti puhul saanud toetust arvestusega 11 eurot pere kohta.

"Need on suured ja ebaõiglased vahed, millele oleme ka tähelepanu juhtinud," ütleb Laas.

Õunap pareerib: "See on pigem juhus, et Viljandist tulid nii head ja sisukad projektid. Komisjon, mis neid hindab, ei ole kallutatud. Seal polnud ühtki Viljandi esindajat. See on lihtsalt puhas laim."

Laas heidab ette, et keskkontori kulud üha kasvavad, suur hulk eelarvest läheb juhatuse ülalpidamiseks, samas aga nende otsustes piirkondlikud organisatsioonid kaasa rääkida ei saa.

"Juhtimises kahtlejaid ja küsijaid naeruvääristatakse, et mida te torgite. Juhatuses pole meil esindatust, sisuliselt me pole otsustamise juures. See ei rahulda meid," ütleb Laas, kellele ei meeldi ka, et liidu juhatuses on palgalised töökohad, ent liikmesorganisatsioone juhitakse õhinapõhiselt.

Õunap ütleb, et aastate lõikes on liidu juhtimisele kulunud keskmiselt 17-19 protsenti eelarvest. Keskkontoris on 4,4 töökohta, mille brutotasu jääb alla Eesti keskmise töötasu. Ning et piirkondlike organisatsioonide juhtimismudelid on erinevad - on ka neid, kes maksavad oma juhtidele töö eest.

Õunapit paneb imestama, et Tallinn oma suure liikmeskonnaga seda ei suuda - alles möödunud aastal, keset koroonakriisi tõstis Tallinn oma liikmetasusid, mis tekitas üksjagu pahameelt. Näiteks maksab toidupakett, millega pere saab toiduabi, 25 eurot kuus, ent kultuuripakett, millega peaksid kaasnema teatri-, muuseumi jm kultuuriasutuste külastused, 15 eurot. Ometi mullu eriolukorra tõttu pool aastat üritusi ei toimunudki.

Ministri viimase hetke kingitus

Ent tänavu tekkis eelarvesse lisaks riigi tavapärasele tegevustoetusele veel üks eelarveline rida - 251 000 eurot. Selle eraldas eelmise valitsuse rahvastikuminister Riina Solman oma otsusega viimasel töönädalal, kui valitsus oli kukkunud. Seegi raha on tekitanud paksu verd.

Karl Laas soovis, et ELPL jagaks kogu selle summa proportsionaalselt oma liikmete vahel laiali.

"Raha jagunes vastavalt juhatuse koostatud eelarveplaanile. Need olid sisuliselt juhatuse projektid, diskussiooni ei toimunud, vähemalt meiega mitte, kuidas seda eelarvet jagada," heidab Laas ette.

Aage Õunap ütleb, et osal rahast oli sihtotstarbeline kasutus, mistõttu ei saanud kõike lihtsalt proportsionaalselt laiali jagada. Näiteks on ette nähtud uuendada selle rahaga perekaardi programmi. Liit on välja andnud 5700 perekaarti, arendanud seda projekti kuus aastat oma jõududega, aga nüüd viimaks pani riik õla alla ja arendustööga oleks võimalik see uuele tasemele viia.

Viiendik Solmani toetusest aga läheb suurperede laste huviringitoetuseks. Selleks kantakse toetus peredelt tulnud taotluste peale otse huvikoolide arvele.

"See on väga populaarne toetus, igal aastal saame selleks ligi 600 taotlust. See on reaalne toetus ja mõju peredele, kelle toimevõime pole sageli nii hea, et võimaldada lastele trennis käimist," ütleb Õunap.

Otsetoetusteks liikmesorganisatsioonide vahel jagamiseks jäi 60 000 eurot ehk jämedalt veerand summast.

Paleepöörde katse

Karl Laas on taotlenud liidus juhtimisstruktuuri muudatust. Tema hinnangul peaks igal liikmesorganisatsioonil olema üks hääl ning liidu rahajagamist tuleks arutada sellise mandaadijaotuse alusel.

"Demokraatiat, läbipaistvust ja ka kontrolli ei ole," heidab Laas ette, kes võrdleb liidu juhatuse tegevust maffiaperekonnaga, kus asjade üle otsustab ristiisa.

Kevadel, kui juhatuse volitused hakkasid lõppema, taotles Laas üldkoosoleku kokkukutsumist, juhtimisstruktuuri muutmist ja uue juhatuse valimist. Juhatusse kandideerisid kõik Tallinna ja Harjumaa allorganisatsiooni kolm juhatuse liiget.

Toetust nad aga üldkoosoleku kokkukutsumiseks ei leidnud, sest kutse oli tehtud õigustühiselt - seisukoht, millele kirjutas alla 16 liikmesorganisatsiooni.

Ka ei leidnud toetust ettepanek põhikirja muutmiseks, mis oleks toonud uue juhtimisstruktuuri.

"Panime ettepaneku hääletusele, enamik liikmeid leidis, et pole vaja," resümeerib Aage Õunap.

Samuti valiti ülekaalukalt tagasi vana juhatus, Tallinna piirkonna juhid said valimistel kolme peale kokku üksnes viis häält. Seega paleepöördekatse luhtus.

Furoori tekitanud kajastus täpiks i peal

Edasi proovisid Laas ja Nikitina ajakirjanduse abil juhatust kukutada. Nad rääkisid MK-Estonija ajakirjanikule, kuidas rahakasutus on läbipaistmatu ning seadsid kahtluse alla juhatuse algatatud projekte, väites, et liidu raha on kulutatud vastutustundetult ja arusaamatutel eesmärkidel.

Liit teatas oma pikas vastulauses, et artiklis esines palju valeväiteid, millega on pereorganisatsiooni mainet kahjustatud.

Just see sai viimaseks piisaks karikas, mis vallandas sündmuste ahela, mis võib nüüd viia liikmesorganisatsioonide väljaheitmiseni. Nagu öeldud, kaheksa liikmesorganisatsiooni kirjutas ELPL-ile toetuskirju, et olukord lõpetada ja liikmed välja heita.

5. mail saatiski ELPL-i juhatus oma pinnuks osutunud liikmetele kirjad etteheidetega.

Tallinna ja Harjumaa liidu juhatusele saadetud kirjas on loetletud kaheksa punkti, mida neile ette heidetakse: võrgustiku töörahu on häiritud, sest Tallinna juhtide töövõtted on provokatiivsed, ebaeetilised ja vaenu õhutavad; Tallinna juhid on ületanud oma volitusi avalikult kõigi nimel kõneldes ja levitanud liidu aadressil valeinfot; Tallinna juhid on tegutsenud omavoliliselt ja kooskõlastamatult, pöördudes kaebustega ajakirjandusse ja ministri poole, kahjustades sellega liidu mainet; häiritud on nii võrgustiku kui liidu põhitöö, sest kogu aur läheb nende fabritseeritud kaebustega tegelemisele; Karl Laasi e-kirjad teiste liikmesorganisatsioonide juhtidele on isiklikult solvavad; tema lõputud päringud organisatsiooni listi, mis eeldavad vastuseid, on halvanud juhatuse töö; need päringud on vaenu õhutavad, häirivad ja sisaldavad kallutatud teavet.

Seetõttu tegid liidu liikmed ettepaneku Tallinna ja Harjumaa rakuke oma ridadest välja arvata.

Karl Laas tegi liidule sel nädalal veel uuegi ettepaneku: kaaluda võiks organisatsiooni jagunemist. Ka seda peab juhatus oma neljapäevasel koosolekul nüüd vaagima.

Narva Perekoldele suunatud etteheidete nimekiri on lühem: avalik ja tahtlik valeinfo levitamine ja sellega mainekahju tekitamine, sh teistele liikmesorganisatsioonidele; võrgustiku ja liidu põhitöö halvamine ja töörahu rikkumine ebaeetilise käitumisega; vabaühenduste eetikakoodeksi vastu eksimine.

Ka selle allorganisatsiooni peaks seetõttu liidu liikmete hinnangul välja heitma.

"Ilmselgelt see on raske otsus. Meil on kahju, et nii on läinud. Peredest on kõige rohkem kahju," ütleb Aage Õunap, kes tunneb, et sedasi liit oma tegevust enam jätkata ei saa. "Võrgustik on kurnatud, väsinud, tüdinud ja palub, et juhatus kujundaks seisukoha."

Mis aga neist suurperedest edasi siis saab?

Aage Õunap ütleb, et kuigi tal on peredest äärmiselt kahju, kes selle inetu tüli tulemusel kannatavad, pole siiski otseselt katki midagi - neil on võimalik soovi korral liituda teiste allorganisatsioonidega. Ainuüksi Harjumaal tegutseb neid veel neli - kaks on väiksemat, piirkondlikku (Saku, Kuusalu), lisaks veel kaks suurorganisatsiooni, mis sündisid eelmise pereheitmise tulemusel 2017 ja 2019. Õunap ütleb, et nende organisatsioonide teke oli otseselt Tallinna juhatuse tegevuse tulemus - 2017. aastal kuulusid Tallinna ühingu volikokku Lea Vaabel ja Madli Valtenberg, kes järgnevatel aastatel valiti juhatusse. Karl Laas sai Tallinna rakukese etteotsa 2019. aastal.

Ka Ida-Virumaal tegutseb lisaks Narva Perekoldele veel teinegi piirkondlik organisatsioon, seega maakonna pered esindamata ei jää.

Ent kõik tõdevad, et ega vabatahtlikkuse, heategevuse, kolmanda sektori ja suurperede mainele kogu see inetu sisetüli kasuks ei tule. Siiski eelistab liit õudset lõppu lõputule õudusele, mis on kõik osapooled ära kurnanud.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: