Meremeeste sõltumatu ametiühingu juht Jüri Lember kirjutas pöördumises majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja minister Taavi Aasa poole, et maantee-, lennu ja veeteede ameti ühinemisprotsessis on avalikkust eksitatud ja petetud.

Lember toob välja, et ametite ühinemisel kadus suur osa veeteede ameti kompetentsist, kontrollimata andmetel koondati Lemberi sõnul 13 töötajat.

"Vallandatud inimeste hinge jäi pikaks ajaks terav piik, mis annab endast igal ajahetkel märku, et sinu kui merendusvaldkonna eksperdi aastatega omandatud pädevus ja oskused ei huvita Eesti Vabariigis võimulolijaid mitte üks raas," seisab kirjas.

Lisaks on Lemberi sõnul koguni absurdne see, et transpordiametis ei jätka valdkondlikud teenistused nagu merenduse konkurentsivõime osakond ja hüdrograafia ning veeteede teenistus.

"Meie meremeeskonna esindajatena küsime: kes on need isikud ja millised on nende pädevused merenduses, kes võtsid üle meresõiduga sina peal olevate juhtivate spetsialistide töökohad? Kas me soovime taaskord rahvusvaheliselt kuulsaks saada ebakompetentsusega (mis muuseas osutub ka rahaliselt väga kulukaks) meresõiduohutuses ja merenduse riiklikus korralduses, nagu see juhtus 1994. aasta septembris?" küsib meremeeste esindaja oma kirjas.

Ta toob välja, et transpordiameti loomiseks oli ette nähtud 1,4 miljonit eurot, millest suur osa läks Lemberi hinnangul aga mainekujunduskampaaniaks ja siltide vahetamiseks.

"Härra minister! Küsime otse: kes vastutab Eesti Vabariigi merenduse riikliku haldussüsteemi täieliku hävitamise eest? Kas te ikka annate endale aru, et viis protsenti SKP-st ja selle riigipoolne tugisüsteem ei ole lasteaia liivakastimäng? Soovime selgitust, miks algsetest ametlikest seisukohtadest ja lubadustest on taganetud ning kes vastutab edasise riikliku ebapädevuse ja merenduse korraldamatuse ohu eest?" kirjutab Lember.

Transpordiameti sõnul ei pea kõik väited paika

Transpordiameti peadirektor Kaido Padar ütles, et vastupidiselt toob struktuurimuudatus merendusele võimekust veelgi juurde, suuri koondamisi ei tule ning merendus on saanud lisainvesteeringuid.

Tema sõnul on ameti loomise järel just merendus enim võitnud, näiteks tehti lisainvesteeringuid pea 800 000 euro ulatuses, mis läks laevade remondile, navigatsioonimärkide soetamisele ning Peipsi peale Eesti värava hooldussüvendustöödeks.

"Suuri koondamisi ei tule, kogu ameti peale räägime alla viiest inimesest, merenduses vaid ühe ametikoha kaotamisest ja sellel inimesel on ka võimalus sisekonkurssidel kandideerida. Teised merenduse inimesed tõstetakse ümber ning mõni on otsustanud ise oma teed minna," vastab Padar koondamisväidetele.

Seega ei pea Padari sõnul paika väide, et koondamisteate on saanud 13 inimest.

Tema sõnul pole ka ühestki lubadusest taganetud ning aasta alguses toimus alles liitmise esimene etapp. Mida aeg edasi, seda suuremaks muutub Padari sõnul ka efektiivsus, kompetents ja valdkondade ülene sünergia.

"Kui varem tegeles merendusega ühe teenistuse juht, siis edaspidi teeb seda neli. Ehk merendus saab rohkem panustada transpordiliikide ülestesse tegevustesse, avaldada mõju teistele valdkondadele ning samas on neljas teenistuses ka rohkem võimalusi merenduse arenguga tegelemiseks," sõnas Padar.

Ta tõdes, et uue ameti loomine võib olla töötajatele tõepoolest ebamugav, kuid ta rõhutas, et inimeste heaolule pööratakse tähelepanu. Padar lisas, et rohkem kui 40 protsendil merendusega seotud inimestest tõsteti märtsis keskmiselt seitse protsenti palka.

"Ühendamise kulu on ühekordne ning ühtegi mainekampaaniat korraldatud ei ole. Uues ametis saame riigi raha kokku hoida, kuna kasutame seda targemalt. Transpordiamet on niivõrd suur, et juba üheprotsendiline efektiivsus annab miljonites eurodes kokkuhoidu ning seda iga aasta," sõnas Padar.