"Meie teed EAKL-iga lähevad nüüd lahku. Ennekõike on põhjuseks erinev nägemus tööturu nõrgema osapoole ehk töötajaskonna huvide kaitsest töösuhetes ja viimati aset leidnud arusaamatus nn muutuvtunni töölepingute seadustamise heakskiitmisega keskliidu poolt jaekaubanduses," ütles meremeeste ametiühingu volikogu esimees Ülar Pärn.

Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson selgitas ERR-ile, et hiliskevadel, kui meremehed võimalikust lahkumisest teada andsid, oli see natuke ootamatu. Samas lõplik otsus enam üllatusena ei tulnud.

"Olukord on praegu selline, aga kumbki ei sulge ust lõplikult ja näeme neid tulevikus naasmas," ütles Peterson ja lisas, et meremeeste ametiühing on väga hea ja tugev organisatsioon.

Peterson selgitas, et meremeeste lahkumine on tingitud erinevast arusaamast strateegiliste valikute langetamisel. Kui ametiühingute keskliit leidis, et muutuvtunni lepingute osas on vaja läbirääkimisi pidada ja nende kehtestamine muudab olukorra tööturul paremaks, siis meremehed olid Petersoni sõnul sellele tugevalt vastu.

Sotsiaalministeeriumi kodulehel on kirjas, et muutuvtunni lepingutega on tööandjal töötajaga võimalik kokku leppida lisaks fikseeritud minimaalsele töökoormusele ka paindlik tööajavahemik ehk muutuvtunnid.

"Selline kokkulepe võimaldab tööandjatel kaasata osaajaga ja paindlikult suuremal määral tööjõudu, andes seeläbi tööd rohkematele inimestele ning tagades neile töölepinguga suurema kaitse, võrreldes võlaõigusliku lepinguga. Selle kokkuleppega peavad aga nõus olema töösuhte mõlemad pooled," selgitas tervise- ja tööminister Tanel Kiik aprillis.

Lepinguid saab sõlmida vaid töötajatega, kelle töötasu on vähemalt 1,2-kordne  töötasu alammäär. 2021. aasta alammäär on 584 eurot, seega on ette nähtud brutotöötasu 700 eurot.