Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et 2019. aastal tehti põhikooli digimaterjalidele riigihange pikkusega kaks aastat. Kasutajate hulka ja igakuist tasu arvestades, läks see ühe õpilase kohta maksma 69 senti kuus. 2020. aasta sügisel tehti koroonaviiruse tõttu üheks aastaks hange ka keskhariduse jaoks. Seal tuli maksumuseks 1 euro ja 54 senti õpilase kohta kuus.

"Meil oli kehtiv leping ja selle kehtiva lepingu raames me pidasime tegelikult eelmise aasta sügisest peale nendega läbirääkimisi, kus me küsisime, kas te olete valmis samadel tingimustel jätkama. Nad andsid selge indikatsiooni, et nad ei ole huvitatud," rääkis Lippin.

Mõlemad hankelepingud lõpevad augustis. Digiõppematerjalide pakkujatele saadetud pöördumises peetakse kahetsusväärseks, et uueks õppeaastaks on nad õppematerjali hindu mitmekordistanud. Pakutava hinna maksmist ei peeta jõukohaseks.

Koolidele pakutakse hinnaks 3.70 eurot õpilase kohta kuus ja omavalitsustele koolipidajana 3.20 eurot kuus, kui kasutus ostetakse vähemalt 50 protsendile oma koolide õppuritest.

"Tartus on 12 500 õpilast. Kui me korrutame 3.20 sellega, siis see on Tartule täiendav kulu 40 000 eurot kuus kokku ja aastas ehk õppeaastas kümme kuud 400 000 eurot täiendavat kulu," selgitas linnade ja valdade liidu töörühma esimees Riho Raave.

Digimaterjali pakkujad selgitasid oma vastuses, et riigihankelepingu hinnastamisel arvestati digiõpikute kasutamise ja selle eeldatava kasvuga koolides. Koroonaviirust ja sellest tulenevat kardinaalset muutust digiõpikute kasutamisel ei osatud siis ette näha. Et digiõpikuid ja platvormi jätkusuutlikult pakkuda, peab seda seda ka vastavalt hinnastama, selgitasid Opiqu ja Foxcademy pakkujad.

Asekantsler Robert Lippini sõnul eelistaks koolid paindlikke pakette, mitte kõige ostmist.

"Kui me vaatame riigigümnaasiumide poole pealt, siis see pakett, mille me ostaksime, sisaldaks tegelikult ka põhikooli materjali, aga meil on ainult gümnaasiumiõpilased. Siit tuleb küsimus, miks me peame ostma põhikooli materjali, kui me neid ei vaja?" rääkis Lippin.

Tema sõnul on koolid vabad otsustama, millist õppekirjandust kasutada ja kellelt seda osta. Selleks makstakse igal aastal õppevahendite toetust 57 eurot õpilase kohta ja üleminekuaastaks nüüd ühekordselt poolteist miljonit ehk kümme eurot õpilase kohta.

"Selle kümne euroga saab siis sellise hinnaga neid Opiqu ja Foxcademy litsentse osta vaevalt kolmeks kuuks," märkis Raave.

Konkurentsiamet ei soovinud menetluse alustamist teisipäeval kommenteerida.

Arutelud digiõppematerjali hinna üle jätkuvad.