Opiq läheb vabaturule, koolid seisavad silmitsi mitmekordse hinnatõusuga
E-õppe ajal suurenes koolides märgatavalt digimaterjalide kasutamine. Tuleval õppeaastal on koolid ja omavalitsused silmitsi digiõppematerjali hinnatõusuga ja peavad endalt küsima, kas jaksavad teha suuri väljaminekuid.
2019. aastal sõlmis haridus- ja teadusministeerium (HTM) e-õppematerjale pakkuva Opiqu keskkonnaga lepingu, mille alusel saavad koolid digitaalseid õppematerjale tasuta kasutada. Leping lõppeb aga selle aasta augustis ja nii tuleb koolidel arvestada edaspidi mitmekordsete vabaturu hindadega.
"See, et hinnatõus koolide jaoks vallati on hästi erinev ja jääb 400 protsendi juurde, mis meie kooli jaoks tähendab 20 000 eurot, siis seda üheksa kuu eest maksta keset eelarveaastat on probleem," lausus Rae vallas asuva Järveküla kooli direktor Mare Räis.
Tervele Rae vallale tähendaks Opiqu digimaterjalide kasutamine järgmisel õppeaastal ligi 100 000 euro suurust väljaminekut. Kuna distantsõppe tingimustes kasutati Opiqu keskkonda Järveküla koolis igapäevaselt, tunnevad hinnatõusu tagajärgede pärast muret ka õpetajad.
Praeguseks on juba õpetajatele sisse harjutatud, kuidas Opiqus toimetamine käib. "Võib-olla tuleb meil ka uuel aastal ette olukordi, kus me peame minema üle distantsõppele. ja kui Opiqu keskkond on muutunud tasuliseks, siis ma arvan, et koolid hakkavad tegema valikuid, kas osta Opiqu litsents või pigem mitte," ütles Järveküla kooli ajalooõpetaja Merlin Kitsingi.
HTM tegi Opiqule ettepaneku hankelepingut samadel tingimustel jätkata ka järgmisel õppeaastal. Kokkuleppele aga ei jõutud, kuna Opiq soovis riigihankes hinda tõsta 69 sendilt ligi pooleteisele eurole, mis tähendaks üle 50 protsendi hinnatõusu. Riigihange oleks aga võimaldanud kuni 20-protsendist hinnatõusu.
"Meil oli võimalus seda lepingut pikendada, aga lepingu pikendamine nõuab siiski kahte osapoolt. Kui teine osapool ei olnud huvitatud lepingu pikendamisest, soovis minna vabaturule ja hakata seal pakkuma, siis see on tema õigus," lausus HTM-i asekantsler Robert Lippin.
See tähendab, et järgmisel õppeaastal tuleks Opiqu digimaterjalid hankida vabaturu hinnaga. Opiqu pakkumise alusel oleks koolidel eraldi tellides litsentsitasu 3,7 eurot õpilase kohta kuus, omavalitsustel hulgi ostes aga 3,2 eurot.
See on väga suur vahe, kas müüa üle 100 000 litsentsi korraga või eraldi igale koolile, ütles Opiqu tegevjuht Antti Rammo.
"On nii palju erinevaid faktoreid, mis hinda mõjutavad. Kui me läksime riigihankesse, siis see mõte oli nii haridus- ja teadusministeeriumil kui meil, et me toome turule midagi uut. See tähendab, et küsimus hinnast lähtus rohkem kasutusharjumuse loomisest, uue toote tutvustamisest," rääkis Rammo.
Rae vallavanem Madis Sarik sellist mõtteviisi heaks ei kiitnud. "Ärilises mõttes ei paista väga ilus, et teeme tasuta harjumuse ja siis hakkame harjumuse pealt natuke raha küsima," nentis ta.
Maardu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Vaido Niinesalu ütles, et ka Maardu koolides kasutatakse Opiqut palju.
"Tegelikkuses ollakse sellest (Opiquts – toim.) huvitatud ja võimalik, et ka platvormi omanik või see, kes neid litsentse müüb, tunnetab seda ja püüab nüüd sissesöödetud platvormi edasi müüa, aga märkimisväärselt kõrgema hinna ja suurema kasumlikkusega," lausus Niinesalu.
Riik töötab välja oma platvormi
Selge on see, et vajadus digiõpikute järele on ka järgmisel kooliaastal. Millise lahenduse koolipidajad aga olukorrale leiavad, on veel teadmata.
"Sama teenus samas mahus uute hindadega tähendaks 50 000–60 000 eurost aastast väljaminekut. Aga sellist raha ei ole ju omavalitsused planeerinud oma eelarvesse ega ka koolid," märkis Niinesalu.
"Täna on iga omavalitsuse huvi, et läbirääkimised jõuaksid sinnani, et hind oleks soodsam. Võib-olla viiekordse hinnatõusu asemel me räägiks kahe ja poole kordsest hinnatõusust näiteks," ütles Madis Sarik.
Robert Lippini sõnul on ka riigil plaanis samasugune digimaterjalide lahendus välja töötada, seni tuleb kuidagi materjalide ostmisel koole toetada. "Me loodame, et pooleteise aasta pärast on ka riigi poolt pakutav lahendus olemas. Me oleme kaalunud täiendavate rahaliste vahendite eraldamist kohalikele omavalitsustele, et seda üleminekuaastat leevendada," lausus ta.
HTM-i andmetel kasutas põhikoolis distantsõppe alguses Opiqu digimaterjalide ligi 80 protsenti õpilastest ja kasutajate hulk on aasta jooksul püsinud 50 kuni 70 protsendi juures. Kuigi Opiqule on ka alternatiive, ei kasutata neid nii laialdaselt. Eriti tuleb see esile humanitaarvaldkonnas.
"On olemas küll igasugused keskkonnad, kus ongi võimalik täita ülesandeid, aga need on suunatud peamiselt reaalainetele. Humanitaarained ongi eelkõige seotud Opiqu keskkonnaga," lausus Merlin Kitsingi.
Eestis omab digimaterjalide turul praegu monopoli Opiqu keskkond. Kas see nii ka jääb, näitab aeg.
Vaido Niinesalu hinnangul peaks ikkagi olema mingi konkurents. "Ei saa olla, et me jäämegi selle ühe platvormi peale kinni ja nemad tõstavad hinda nii, nagu soovivad," ütles ta.
Kitsingi märkis, et uute platvormidega harjumine võtaks samas aega. "Et need teised platvormid jõuaksid sama kaugele kui Opiq, see võtaks ikkagi aega ja samamoodi peavad õpetajad selle kõigepealt omaks võtma. Ja me peame suutma ka õpilasi ette valmistada selleks, et nad seal platvormil edukalt hakkama saaksid," rääkis ta.
Ka Rae vallavanem Sarik ütles, et konkurentsi kiiret tekkimist ei tasu loota.
Haridus- ja teadusministeeriumis usutakse aga, et alternatiivid tekivad.
"Me loodame, et tegelikult selle muutusega, kus kogu õppekirjandus on vabal turul, ei ole tsentraalseid hankeid, hakkab turg paremini arenema," lausus Lippin.
Toimetaja: Marko Tooming