Ministeerium avas taotlusvoorud e-õppematerjalide loomiseks
Haridusministeerium ning riigi tugiteenuste keskus avasid uued taotlusvoorud digitaalse õppevara loomiseks ja kasutamiseks. Tallinna haridusameti juht Andres Pajula leiab, et taotlusvoorud ei lahenda digitaalsetele õppematerjalidele juurdepääsu probleeme.
Taotlusvoore on kaks. Neist ühe maht on 750 000 eurot. Selle kaudu on võimalik toetust saada digitaalse õppevara arendamiseks ning selle kõigile koolidele kättesaadavaks tegemiseks või juba olemas oleva lahenduse kättesaadavaks tegemiseks. Selles voorus saab toetust taotleda 3000 kuni 30 000 euroni. Võimalike taotlejate ring on lai - oodatud on näiteks kirjastused, koolid, haridustehnoloogiaettevõtted, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Teine voor on aga mõeldud koolidele. "Teine taotlusvoor, kus me eeldame suuremaid projekte mahus 50 kuni 200 000 eurot, on tõesti suunatud sellele, et koolid teeksid omavahel koostööd ja üheskoos töötaksid välja õppevara, mida neil vaja on. Kindlasti ei pea alati kõike ise tegema, saab alati võtta partnereid juurde, kellega koostöös neid asju tehakse," selgitas haridusministeeriumi asekantsler Robert Lippin.
Selle taotlusvooru maht on miljon eurot. Lippin ütles, et taotlusvoore on tehtud ka varem ja see on osa suuremast vaatest, et turul oleks rohkem digitaalset õppematerjali.
"Materjalid laetakse üles e-koolikotti ja nad peavad olema kõigile kättesaadavad vähemalt kolm aastat. See on n-ö Euroopa Liidu rahastuse loogika. Ei saa välistada, et sealt areneb mõni start-up, mis hakkab neid asju edasi arendama," ütles Lippin.
Mure digitaalse õppematerjali kättesaadavuse pärast tekkis kevadel, kui koole ja omavalitsusi teavitati seni laialt kasutatud digimaterjali hinnatõusust, milleks kõik koolid ei pruugi raha leida. Seda probleemi pakkumiste väljakuulutamine ei lahenda, leiab Tallinna haridusameti juht Andres Pajula ja küsib, mis saab pärast projekti lõppu.
"Mis saab siis, kui see raha otsas on? Mis saab siis, kui need materjalid on kõik üles laetud? Kes hakkab nende materjalide eest vastutama, kes hakkab neid kohandama, kes hakkab vaatama, et need materjalid seal on kättesaadavad? Kogu see asi on lahendamata. Kui see pärast nende materjalide üleslaadimist jääb näiteks selle kooli kanda, kes selle materjali sinna üles laadis, siis see on jälle äkki täiendav kulu? Ehk me ei tea, mis saab pärast projekti lõppu," selgitas Pajula.
Toimetaja: Merili Nael