Ortodondid taunivad hambaarste, kes eriväljaõppeta nende tööd teevad

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ortodondid endal kodus ise hambaid ravida ei soovita, ent hambarivi sirgeks saamiseks tuleks pöörduda ikka kutsetunnistusega ortodondi poole, mitte lihtsalt hambaarstile. Autor/allikas: ERR

Eestis on kujunenud olukord, kus ortodontilist erihambaarsti teenust pakuvad üha sagedamini ilma vastava kvalifikatsioonita hambaarstid ja arstid. Lisaks leidub ettevõtteid, kes pakuvad ortodontilisi teenuseid sootuks ilma arsti teenuseta, jättes vastutuse meditsiiniseadme kasutamise eest patsiendile.

Ortodontide selts tõstatas mure sertifitseerimata teenuse üha laialdasema leviku pärast Eestis. Nimelt võib tervishoiutöötaja osutada üksnes neid tervishoiuteenuseid, mille osutajana ta on terviseametis registreeritud. Sellest hoolimata pakutakse paljudes kliinikutes üle Eesti patsientidele ortodondi vastuvõttu, teavitamata neid, et arstil, kelle vastuvõtule nad pöörduvad, puudub tegelikult ortodondina tegutsemise luba.

"Meie hinnangul on tegemist arstieetika rikkumise ning patsientide tahtliku eksitamisega, sest patsientidel on täielik õigus eeldada, et kliinikud või arstid, kes neile ortodontilist teenust pakuvad, omavad vastavat luba ja kvalifikatsiooni," leiab ortodontide seltsi president Valentina Kulak pöördumises ametkondade poole.

Seltsi väitel on nad korduvalt juhtinud nii terviseameti kui haigekassa tähelepanu probleemile, kuid sellele vaatamata on see üksnes süvenenud ning konkreetsete sammude või lahendusteni pole ikka jõutud.

"Probleemi eskaleerumist ilmestab fakt, et avaliku statistika kohaselt on näiteks möödunud aastal enim ortodontilist ravi Invisalign kapedega teostanud arstide hulgas ainult kolm ortodonti, lisaks aga kaks vastava erihambaarsti kvalifikatsiooni mitte omavat hambaarsti. Sama olukord on veel ühe Eesti turul esindatud ortodontilist ravi vahendava firmaga Airnivol, mille kodulehe andmetel pakuvad kapedega raviteenust 14 kliinikut üle Eesti, kuid ainult neljas neist tegutseb terviseameti registrisse kantud erihambaarst-ortodont. Hambaarstide poolt pakutavat teenust reklaamitakse nende kodulehel kui ortodontilist ravi. Täiendavalt pakub see ettevõte hambaarstidele sertifitseerimist ortodontiliste teenuste osutamiseks," loetleb Kulak.

Lisaks sellele, et ortodontilist ravi teostavad ilma kvalifikatsioonita hambaarstid, reklaamib Tallinna üks suuremaid hambapolikliinikuid end PBK kanalil, väites, et nende juures teostab ortodontilist ravi ortodontia eksperdist arst.

"Tegelikkuses pole nimetatud "ortodontia ekspert" antud hetkel terviseameti registris isegi hambaarstina registreeritud," toob Kulak esile kõige jämedama eksimuse.

Ravi kodus endal ise hambaid!

Veelgi kriitilisem on olukord ortodontide seltsi hinnangul seal, kus ettevõtted pakuvad ortodontilist ravi ilma igasuguse arsti osaluseta. Tekkinud on kodulehti, kus pakutakse ortodontilisi aparaate, ortodontilist konsultatsiooni ning hilisemat ravi ilma konkreetse arsti nime mainimata või isegi ilma arsti osaluseta. Teisisõnu - telli aga omale ravikomplekt ja hakka endal kodus ise breketilaadsete vidinate ehk kapede abil hambaid sirgeks ajama.

Ortodont on hambaravi eriarst. Selleks, et ortodondiks saada, tuleb esmalt õppida hambaarstiks ning läbida seejärel kolmeaastane ortodontia residentuur. Siis saab kvalifikatsiooni, millega end terviseameti registris arvele võtta.

Praegu on registris 68 kutsetunnistusega ortodonti, mis on tekitanud nendest spetsialistidest tugeva põua.

Kui hammaste sirgendusravi teostab lihtsalt hambaarst, või veel hullem, inimene oma kodus, siis võivad inimese hammaste tervisele tekkida sellise ravi tulemusel pöördumatud tagajärjed, millest võivad kahjustuda lisaks hammastele ka lõualuud, hammaste ja lõunaluu tugi- ja pehmed koed, liigesed ning isegi hingamisteed.

Terviseameti hinnangul on nii Invisaligni kui ka Airnivoli ortodontiliste meditsiiniseadmete puhul tegemist tõesti toodetega, mis vajavad erialase väljaõppe saanud arsti osalust. Seetõttu võivad selliseid tooteid paigaldada vaid ortodondid, mitte aga inimesed kodus iseendale. Selliste teenusepakkujate suhtes lubas terviseamet ortodontide seltsile, et alustab järelevalvet.

Kaped, mis on aga tehtud masstoodetena, mitte spetsiaalselt kasutaja hambumust arvesse võttes, võib kasutusele võtta täpselt sellisena, nagu neid kodulehelt müüakse, ilma ortodondi sekkumiseta.

Terviseameti tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna juht Ragnar Vaiknemets selgitab, et nende järelevalve käigus kontrollitakse nõuetele ehk seadusele vastavust. Teisisõnu, kas tegevusluba on või ei ole.

"Me ei anna hinnangut sisule ja kvaliteedile, et kas teenus oli hea või halb," ütleb Vaiknemets.

Ortodontide seltsiga on kokku lepitud, et selts koostab nimekirja neile teadaolevatest arstidest ja kliinikutest, kes teostavad ortodontilist ravi ilma vastava kvalifikatsiooni või litsentsita, ning edastab selle terviseametile, mille järelevalveosakond saab siis otsustada, kas on alust menetlust alustada või mitte.

Viidates pooleliolevale protsessile, keeldus ortodontide seltsi president Valentina Kulak täiendavatest kommentaaridest ERR-ile.

"Ortodontide seltsi eesmärk on aidata riigiasutustel tekkinud situatsioonile lahendus leida ning arvame, et seda saab kõige paremini teha koostöös teiste asjasse puutuvate organisatsioonidega. Samuti näen ma, et riikliku tervishoiuteenuse osutamisega seotud probleemi puhul peaks lahenduste väljatöötamisel ja ka meediaga suhtlemisel juhtrolli võtma terviseamet. Sellega seoses ei pea ma mõistlikuks seda teemat avalikkuse ees ise käsitleda," põhjendas Kulak oma keeldumist.

Terviseameti tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna juht Ragnar Vaiknemets tunnistas, et viimase pooleteise aasta jooksul pole terviseamet ühtki menetlust sel teemal algatanud.

"Miks ei ole – koroona on selle aja jooksul meil kõik muud teemad varjutanud, edasi lükanud, fookus on seal olnud," tõdes Vaiknemets. "Eesmärk pole ka kunagi olnud otseselt karistada, vaid et õiged inimesed saaksid õiget teenust pädevatelt inimestelt."

Haigekassa seirab vaid tasuta osutatavate teenuste õiguspärasust

Haigekassa usaldusarst Tiia Zeigo ütles, et nende pädevusse kuulub vaid nende raviteenuste kontroll, mida haigekassa hüvitab. Teisisõnu, laste ortodontiline hambaravi. Tasuliste teenuste vastavuse järelevalve - näiteks täiskasvanute breketid jms - on puhtalt terviseameti pärusmaa.

Lisaks vihjetele teeb haigekassa ka ise teenuseosutajate üle seiret.

"Oleme oma lepingupartnerite koduleheinfot seiranud. Tallinna Hambapolikliinikul leidsime nende kodulehelt ortodontide alamrubriigist kolm arsti, kes pole veel terviseametis registreeritud ja ei oma ortodondi kutset terviseameti registri alusel. See vihje kohe läks ka terviseametile, et toimub midagi kummalist. Kliinikul palusime selle info kodulehelt eemaldada, neil arstidel ei lubatud ortodontilist teenust osutada," ütles Zeigo.

See kõik toimus aasta algul. Zeigo kinnitas, et sestpeale on polikliiniku kodulehelt info nende teenuseosutajate kohta kadunud.

"Nad vastasid tookord, et on info sealt eemaldanud ja võtsid teadmiseks selle. Me ei saa väita nii ega naa, kas need inimesed tegelikult jätkuvalt teenust osutavad, sest me ei tea," ütles Zeigo, rõhutades üle, et nemad kontrollivad üksnes patsiendile tasuta osutatavate teenuste osa.

Tallinna hambapolikliinik: see oli bürokraatlik arusaamatus!

SA Tallinna Hambapolikliiniku juht Maksim Volkov väitis ERR-ile, et nemad pole oma arstide kvalifikatsiooni või töö kohta saanud ei kaebusi ega ka ettekirjutusi.

"Tallinna Hambakliinikus ei osuta tervishoiuteenust mitte ükski isik, kel puudub selleks vajaminev erialane pädevus ning kvalifikatsioon. Keerulist laste ortodontilist ravi, mille eest teatud diagnooside puhul tasub Eesti Haigekassa, teostavad meie kliinikus Tartu Ülikoolis residentuuri lõpetanud ortodondid," teatas Volkov.

Pealegi leiab ta, et ERR on rääkinud sel teemal täiesti valede inimestega.

"Haigekassa üldse sellega ei tegele, nende pädevus on arveldus, raha jne. Haigekassa selles mõttes ei ole asutus, kelle valdkond see on. Ortodontide selts on aga MTÜ, kelle arvamus on oluline - minu lugupidamine -, aga see on vaid MTÜ. Näiteks teie ja mina võime homme otsustada, et teeme oma mingi MTÜ ja avaldame selle alusel arvamust," põhjendas Volkov. "Tartu Ülikooli või sotsiaalministeeriumi poolt pole midagi ette heidetud, nad pidavalt kontrollivad meid, igal sammul suhtleme, meil on kõik korrektne."

Selgituse peale, et haigekassa siiski on juhtinud tähelepanu laste ortodontilise ravi osutajatele nende kodulehel, meenus Volkovile, et kunagi ühe praktikandiga seoses nende poole pöörduti küll, ent see küsimus ei olevat olnud sisuline.

"Seal oli tehniline küsimus. See praktikant oli Eesti kodanik, kes õppis kolm aastat Tartu Ülikoolis, pärast seda lõpetas juba välismaal, vist Peterburis. Kui ta tuli tagasi Eestisse, siis ta pöördus Tartu Ülikooli ja terviseaametisse, et oma kvalifikatsiooni kontrollida. Ta tuli meie kliinikusse neljaks kuuks praktikale, meil alul oli lihtsalt veebilehel ebakorrektselt, kes ta on. See polnud kvaliteediküsimus, vaid puhtalt bürokraatia," ütles Volkov. "See probleem sai lahendatud juba ammu. Praktikandid on erinevad, iga kord oma lugu, kooskõlastame iga sammu terviseametiga."

Ragnar Vaiknemets terviseametist kinnitas, et Tallinna Hambapolikliiniku kohta tuli kaebus nii inimeselt kui ka haigekassalt.

"Võtsime teema kohe käsile. Kaks isikut, kelle puhul oli Tallinna Hambapolikliiniku kodulehel kirjas, et nad olid ortodondid, on muus riigis õppinud ortodontiat. Seal Tallinna Hambapolikliinikus nad tegid praktikat, seega oli nende tutvustus ortodondina polikliiniku kodulehel seadusevastane. Kuid seda otsustab menetlus, see on üksnes minu hinnang," ütles Vaiknemets.

Inimesi, kes kodulehe järgi ortodonditeenust osutasid, kuid kel vastav tunnistus puudus, oli kaks. Pärast kliinikuga suhtlemist võeti info kodulehelt maha. Nüüdseks on mõlemad töötajad sooritanud hambaarsti vastavuseksami ja on registrisse kantud hambaarstina. Ortodondina ei või nad aga jätkuvalt tegutseda. Üks kahest on juba saanud ortodondina registreerimisest keeldumise otsuse, sest ei vasta Eesti kvalifikatsiooninõuetele. Teise kohta on otsus veel langetamata.

Oma raha eest õppida ei saa

Lisaks ütles Tallinna Hambapolikliiniku juht, et ortodontia on nii lai eriala, et igaks tegevuseks eriarsti kutset ei nõutagi. "Kogu ortodontilist ravi ei pea tegema vaid need, kes on lõpetanud ortodontia residentuuri. Hambaarsti diplomiga spetsialistile, kes on läbinud vastava eriala koolituse, on lubatud teostada ka lihtsat ortodontilist ravi, seaduse raames on see lubatud," kinnitas Volkov.

Ragnar Vaiknemets ütles, et kogu probleemi tuum seisnebki selles vaidluses selle põhimõtte üle. Praegu ütleb seadus, et Eestis kuulub hambumuse korrigeerimine ortodondi pädevusse ning koolituse läbinud hambaarst seda teenust osutada ei tohi.

"Et kas see põhimõte on must-valge või on natuke hall ka. Me hetkel näeme rakendusasutusena olukorda must-valgena, kus koolitus ei anna täiendavaid õigusi ning ortodontilist ravi võib teha üksnes juhul, kui on ortodontia residentuur läbitud ja inimene kantud registrisse. Määrus ütleb, et tervishoiutöötaja võib tegutseda kutse või eriala piirides kutsetõendi alusel, aga hetkel pole väga selge, kust need piirid siis jooksevad. Näiteks hambumuse korrigeerimine kuulub ortodondi pädevusse, seda ei tohiks hambaarst teha. Aga mis see lihtne ortodontiline ravi on siis?" küsis Vaiknemets.

Vaiknemetsa sõnul väidavad hambaarstid, et saavad lihtsama ortodontilise raviga ka ise hakkama.

"Ma arvan, et see tulekski selgeks vaielda, kas hambaarst saab sellega hakkama või ei saa," ütles Vaiknemets, et seda ei saa otsustada ei sotsiaalministeerium ega haigekassa, vaid seda peavadki hindama spetsialistid ise.

"Peame järelevalve seisukohast aru saama, kas hambaarst üldse saab ortodontiahõngulist teenust osutada või on asi mustvalge ja selge ei. Kaks erialaseltsi on siin omavahel natuke vastasseisus," tõdes Vaiknemets, viitega ortodontidele ja hambaarstidele.

Hambaarstide liidu seisukoht on, et lihtsamate ravijuhtumite korral on täiskasvanute panek ortodontilise ravi ootele ebamõistlik. Kõik taandub ikka ortodontide vähesusele, mis pikendabki ravijärjekordi.

"Teenuse nõudlus on oluliselt suurem kui pakkumus. Kui kõiki suunatakse ortodontilisse järjekorda, toob see järjekorra kasvu kaasa," sedastas Vaiknemets hambaarstide liidu põhjendust.

Tallinna Hambapolikliiniku juht Maksim Volkov tahaks hoopis, et riik muudaks seadusi nii, et need võimaldaksid ka tasulist kõrgharidust. Praegu on pudelikaelaks saanud asjaolu, et riiklik tellimus ortodontide koolitamiseks on liiga väike, mistõttu on neist terav põud.

Volkov ütles, et Tallinna Hambapolikliinik oleks ise valmis hambaarstide ortodontia residentuuri kinni maksma, kui vaid seadus sellist lahendust võimaldaks.

"Lapsega ortodondile saamiseks on järjekord umbes üks aasta. Meil on hambaarstid, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli, tahavad edasi õppida, selleks on reaalne vajadus. Meie kliinik on nõus maksma nende hariduse eest, me ei taha teha seda ei Tartu Ülikooli ega riigi raha eest, oleme nõus ise maksma. Aga meie vabariigis seda kahjuks teha ei saa. Siit tuleneb ka see probleem, et meil on väga vähe ortodonte. Samas on inimesed, on ressurss, on vajadus, aga seda piirab puhtalt bürokraatia," ütles Volkov, lisades, et ta on sel teemal isegi riigikogu poole pöördunud.

"Väga suur vajadus on. Sellega peaks MTÜ tegelema," heitis ta kinda ortodontide seltsile.

Saatekiri digiregistratuuris korrastaks valdkonda

Ortodontide seltsi tõstatatud probleemi peale on valdkonna asutused küsimust isekeskis arutatud. Kõik osapooled möönavad, et ortodontia reguleerimisega on probleeme. Välja on töötatud ka mitmeid lahendusi, mis aga eeldavad esmalt ortodontide seltsi ja hambaarstide liidu heakskiitu ning teisalt seadusemuudatusi.

"Leiame, et peaks olema saatekiri ja sellega üleriiklikus digiregistratuuris eriarstile registreerimine, et need lapsed, kes tõesti sinna satuvad, satuvad kontrollitud teenuse peale," pakkus haigekassa usaldusarst Tiia Zeigo ühe lahendusena välja. "Saatekirjaga suunamine peab saama nõusoleku ja algatuse ka erialaseltsi poolt, lisaks läheb sel juhul seadusemuudatuseks, sest siiani hambaravis seda nõuet ei ole. See võtab aega, nagu tavaliselt."

Haigekassa ettepanekut suunamised saatekirjale ja digiregistratuuri viia peab ka terviseamet uuenduslikuks ja kaalumist väärivaks.

Ent ortodontide erialaselts ise pole selle ideega veel kaasa tulnud.

"Nad eelmisel korral ei tahtnud kohe sellega kaasa tulla, sest tahtsime ka e-konsultatsiooni võimaluse sisse viia nii perearstile kui ka hambaarstile, et selle abil kohe välja selekteerida lapsed, kes suunata kiiresti ravile või siis keda välistada. Töö on nendega pooleli. Lõplikku jah-sõna pole tulnud, oleme just uut kohtumist kokku leppimas. Hambaarstide liiduga on kohtumine sel nädalal, aga soov on kõik koos ühe laua taha saada," lisas Zeigo.

Nagu muudeski valdkondades, takerdus ka ortodontias olude reguleerimine ootamatult tekkinud pandeemia taha. Seetõttu pole ka vajalikku seadusemuudatust sotsiaalministeeriumis veel algatatud. Et aga valdkond vajab reguleerimist, ei vaidle keegi vastu. Parasjagu käib uue kohtumise kokkuleppimiseks sobiva aja otsimine kõigi osapoolte ühiseks kohtumiseks.

Kuniks aga teenuse osutamine käib nii nagu praegu, soovitas Tiia Zeugo lapsevanematel kontrollida, kas teenusepakkujal ikka ortodondi tegevusluba olemas on. Seda saab avalikust registrist teha igaüks.

"Usaldus on hea asi, aga usalda ja kontrolli, sest alati ei saa usaldada ka," soovitas ta patsientidele, kes ehk pimesi eeldavad, et tervishoiuosutajal on kõik vajalikud load olemas.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: