Kütusehinda on hakanud kujundama tankla asukoht ja piirkonna konkurents

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kütusehind Alexela tanklas 7. mail. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Möödunud aastal oli hinnavõitlus kütuseturul tihe, tarbimise languse tõttu kliente kaotanud tanklaketid korrigeerisid loetud minutite jooksul üksteise järel hindu. Praeguseks on hinnakujunduse taktikad muutunud vabamaks ja hinda mõjutavad rohkem asukoht ning konkurentide pakkumised.

Käesoleval nädalal on mõnes tanklas 95-oktaanise bensiini liitrihind 1,374 eurot, teistes sama keti tanklates ulatub hind 1,399 euroni liitrist. 

Alexela juhatuse liikme Tarmo Kärsna sõnul kujundab kütusehinda klassikaline konkurentsisituatsioon, kus soodsamad hinnad on pigem erinevate tanklakettide jaoks konkurentsitihedates piirkondades.

"Keegi tunnetab, et kliente jääb vähemaks, keegi tunnetab, et eelistama on hakatud konkurenti. Mõnes kohas on paari kuu jooksul keegi avanud uue tankla, langetanud hinda, et piirkonna inimestele end teadvustada ja omaks teha. Tullakse nii-öelda avamispakkumistega turule," kirjeldas ta. 

Neste turundus- ja kommunikatsioonijuhi Risto Sülluste sõnul on viimaste hinnamuutuste taga olnud aktiivne konkurents kütuseturul, kui ühe turuosalise algatatud hinnamuutusele reageerib kogu turg. 

"Hinnaerinevus on oluline konkurentsis eristumiseks. Kütusemüüjad jälgivad aktiivselt teineteise hinnaliikumisi ning reageerivad kiirelt. Kui keegi langetab hinda, tulevad teised kiirelt järele. Kui keegi tõstab hinda, reageeritakse ka sellele kiirelt," sõnas Sülluste. 

Kärsna sõnul on konkurentsitihedates piirkondades kiiresti märgata, kas ja kuidas kütusehind külastatavust mõjutab. Ühe sellise piirkonnana nimetab ta Tallinnas näiteks suure asutustihedusega Lasnamäge, tanklate kõige suuremaks kuumpunktiks võib pidada aga Ülemiste liiklussõlme. 

"Nendes piirkondades, kus tanklate kontsentratsioon on tihedam, on ka konkurents ja hinnasurve aktiivsem," rääkis Neste kommunikatsioonijuht Risto Sülluste. 

Eelmisel aastal raputasid kütuseturgu nii koroonaviiruse leviku peatamiseks seatud liikumispiirangud, mis liikumist vähendasid, kui ka diisliaktsiisi langetus. 

"Selle aasta esimesed kolm kuud müüdi Eestis bensiini vähem kui eelmisel aastal. Piirangud avaldasid mõju, inimesed liikusid vähem, oli vähem tarbimist. Kui piirangud hakkasid leevenema nägime tarbimise kasvu, inimesed hakkasid ringi liikuma. Loomulikult on ka meiepoolne reageering, et olla pildis oma pakkumistega," rääkis Kärsna.

Piirangute kadudes ja majanduse kasvades võib oodata aga ka nõudluse hüppelist kasvu, mis võib hinnad taas üles viia. "Trend on olnud selline, et suvel lähevad kütusehinnad üles ja talvel alla. Hetkel see trend ei ole kordunud, vaid on pigem vastupidi, bensiinihinnad on püsinud," rääkis Kärsna.

Maailmaturu hinnad Kärsna sõnul praegu bensiinihinna kõikumises suurt rolli ei mängi ja need on viimasel ajal üsna stabiilsed püsinud, ka toornafta hinnatõus avaldub töödeldud kütusest sõltuvates tanklakettides viitega. "Sõltume valmisturu, diisli ja bensiini hindadest. Sõltub, mis hindadega on tehased kütused lukku löönud," kirjeldas Kärsna. 

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: