Alkoholi joomine kasvas teist aasta järjest ning jõudis viimase viie aasta kõrgeimale tasemele, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust "Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2020. aastal". Uuringu koostajad panevad tarbimise kasvu alkoholi odavnemise süüks.

Täiskasvanud Eesti inimene jõi mullu alkohoolseid jooke absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 10,5 liitrit (+0,1 liitrit), millest suurima osa (63 protsenti) moodustasid lahjad alkohoolsed joogid, seal hulgas õlu 4,1 liitrit, viinamarjaveinid 1,9 liitrit ja teised lahjad alkohoolsed joogid 0,6 liitrit.

Kanged alkohoolsed joogid moodustasid tarbitud alkoholist 3,9 liitrit, seal hulgas viin 2,5 liitrit (+0,2 liitrit) ühe täiskasvanud elaniku kohta.

Tarbimise kasv tulenes kange alkoholi tarbimise suurenemisest, õlle ja veini tarbimine jäi endisele tasemele ning lahjade alkohoolsete jookide tarbimine vähenes, märgivad uuringu koostajad.

"Alkoholitarbimise 1,7-protsendiline kasv on negatiivne, kuid tarbimine kasvas oluliselt vähem kui võimaldanuks ostujõu kasv," kommenteeris konjunktuuriinsituudi direktor Marje Josing.

"2019. aastal toimunud aktsiisimaksu 25-protsendine langetus tõi kaasa jaehindade vähenemise ning enam langesid kange alkoholi jaehinnad. See tõi kaasa välismaalt alkoholi ostmise vähenemise ja suurendas ostmist siseturult. Välismaalt ostmist piirasid 2020. aastal ka pandeemiaga seotud reisipiirangud," selgitas Josing.

Sissetulekud kasvasid 2020. aastal keskmiselt 2,9 protsenti, samal ajal odavnes alkohol keskmiselt 4,9 protsenti. EKI arvutuste kohaselt sai eelmisel aastal osta Eestis keskmise netokuupalga eest 66 liitrit õlut või 17 liitrit viina rohkem kui kaks aastat varem enne alkoholiaktsiisi langetust.

COVID-19 pandeemiast tingitud piirangute tõttu vähenesid ostud välismaalt, turistide kaasaostud Eestist ja turistide alkoholitarbimine Eestis kohapeal.

Alkoholiaktsiisi laekus mullu 211 miljonit eurot, mida oli aasta varasemaga võrreldes 14 miljonit eurot vähem ning 2020. aastaks prognoositust 18 miljoni euro võrra vähem. Aktsiisimaksu väiksema laekumise taga on EKI hinnangul peamiselt välisturistide tunduvalt väiksemad ostud Eestist. 

Tervise Arengu Instituudi (TAI) esialgsetel andmetel suri 2020. aastal otseselt alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud haigustesse 615 inimest, mis on üle saja rohkem kui 2019. aastal ning on üksiti viimase kümne aasta suurim arv.

Surmapõhjusena toodud diagnoosidest on esikohal maksa alkoholtõbi, järgnevad juhuslik mürgistus, alkohoolne kardiomüopaatia ja alkoholist tingitud psüühika ja käitumishäired.

Uuringus toodud tarbimismahud on arvutatud Eesti Statistikaameti tootmise, Eurostati väliskaubanduse ja ettevõtete tootmise ning sise- ja välisturu müügi andmetele tuginedes.