Kümnendiku kõige rikkamate soomlaste valduses on pool riigi varadest

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Jaht ja kaater Suomenlinna kindluse taustal Helsingis. Autor/allikas: SCANPIX / Juliane Jacobs

Soomes kasvab jätkuvalt varanduslik lõhe ning 2019. aastal kuulus kümnendikule kõige rikkamatele soomlastele pool rahvuslikust netovarast, selgus teisipäeval avaldatud andmetest.

Soome statistikaameti teatel oli mediaankeskmisel Soome leibkonnal netovara 104 000 euro väärtuses, veerandi kõige jõukamate leibkondade vara väärtus ületab aga 257 900 euro piiri, vahendas Yle.fi. Vaeseimal veerandil oli aga netovara vähem kui 9400 euro väärtuses.

Netovara kajastab majapidamise varade väärtust, millest on lahutatud võlad. Netovara sisaldab pangakontodel olevat raha, pensionifondidesse kogutu, investeeringute, kinnisvara ja sõidukite väärtust.

Kõige rikkamad oli 65-74-aastaste inimeste leibkonnad, kelle keskmine netovara hulk oli 214 800 eurot ehk kaks korda rohkem mediaankeskmisest.

Rikkaima kümnendiku soomlaste netovara osakaal kogu rahva netovarast on aga viimase 30 aastaga tasapisi kasvanud. Kui 1988. aastal kuulus rikkaimale kümnendikule 36,6 protsenti, 2009. aastal 43,9 protsenti, siis 2019. aastal juba 49,6 protsenti kõigi soomlaste netovarast.

Samas kuulub vaesemale poolele Soome leibkondadest ainult 5,4 protsenti soomlaste netovarast. 1988. aastal oli nende osa veel 10,2 protsenti.

Statistikaameti andmete kohaselt on enim levinud vara pangahoiused, mida omas 98 protsenti majapidamistest. 72 protsendile kuulus transpordivahendeid, 65 protsendile kinnisvara ning 43 protsendil oli aktsiaid ja fondiosakuid.

Väärtuse mõttes oli kõige olulisem vara leibkondadele kuuluv kinnisvara, mille väärtus moodustas ligi poole kogu netovarast. Väärtuselt järgmine oli muu kinnisvara nagu näiteks suvila, mis andis kümnendiku pere netovarast.

Netovara ebavõrdsuse suurenemise taga on on osaliselt kinnisvarahindade erinevused Soomes, kuna Helsingi piirkonnas on kinnisvara hinnad tõusnud rohkem kui mujal. Aktsiahindade tõus on samuti aidanud kasvatada kõige jõukamate rikkust.

Statsitikaameti andmetest selgus ka, et kolmel majapidamisel viiest on võlad, 16 protsendil on võlg suurem kui nende kolme aasta kogusissetulek 2019. aastal. Veerandil majapidamistest on aga võlgu rohkem kui 75 protsendi ulatuses neile kuuluvast varast.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: