Palgalõhest hoolimata jaguneb vara meeste ja naiste vahel üsna võrdselt
Vaatamata sellele, et Eestis on Euroopa üks suurimaid soolisi palgalõhesid, on meeste ja naiste varanduslik olukord suhteliselt võrdne, selgub Eesti Panga uuringust.
"Leidsime, et Eestis, kus esineb suur selgitamata palgalõhe, on naised meestega võrreldes varade poolest palju paremal järjel kui sissetuleku poolest," tõdevad analüüsi koostanud Jaanika Meriküll, Merike Kukk ja Tairi Rõõm oma ülevaates.
Eelmisel nädalal avaldatud uurimistööst selgus, et ehkki keskmiselt on Eesti meestel vara 45 protsenti rohkem kui naistel, tekib see peamiselt kõige rikkama kümnendiku inimeste varalise ebavõrdsuse tõttu.
Netovarade jaotuse alumises (vähemjõukate inimeste - ERR) osas ei ole märkimisväärseid soolisi erinevusi ning lõhe kaldub oluliselt meeste kasuks alles alates 90. kvantiilist, tõdevad analüütikud. Jõukus on väga ebavõrdselt jaotunud ja suurt osa varadest omab vaid väike osa rikkamaid elanikke, eriti meeste puhul. Sooline lõhe varade jaotuse ülemises osas tuleneb sellest, et rikkaimad mehed omavad oluliselt rohkem ettevõtlusvara kui rikkaimad naised, selgub uuringust.
Enamiku varaliikide keskmised väärtused on meeste puhul siiski suuremad kui naiste puhul, ainus erand on kinnisvara, mille osas valitseb suhteline võrdsus. Suurimad erinevused meeste ja naiste vahel on ettevõtlusvara, aktsiate ja võlakirjade ning sõidukite puhul, mida meestel on naistest rohkem. Samas öeldakse, et kuigi pea kõigi netovara komponentide keskmised väärtused on meeste puhul suuremad, on vaesemate gruppide naistel meestest rohkem hoiuseid ning vähemal määral ka rohkem aktsiaid ja võlakirju.
Märkimisväärne erinevus on ka selles, kuidas mehed ja naised finantsvara koguvad. Naised eelistavad hoida oma sääste rohkem hoiustel, samas kui meestel on rohkem riskantsemaid finantsvarasid, nagu aktsiaid ja võlakirju ning vabatahtlikke pensionifonde. "Need uurimistöö tulemused võivad osaliselt selgitada seda, miks mehed on Eestis jõukamad – riskantsemad finantsvarad pakuvad paremat pikaajalist tootlikkust. Lisaks viitab erinevate varaliikide omamine sellele, et meeste ja naiste riskikartlikkus võib olla erinev," märgitakse uuringu kokkuvõttes. Samas tõdetakse aga teistele analüüsidele viidates, et mehi võivad suunata rohkem aktsiatesse investeerima ja naisi hoiuseid koguma ka muud tegurid nagu näiteks erinevused finantskirjaoskuses.
Uuringus vaadeldi ka, mil määral on meeste ja naiste varanduslik ebavõrdsus selgitatav erinevustega hariduses, sissetulekus ja tööstaažis ning selgus, et soolisi erinevusi netovarades on võimalik täielikult selgitada meeste ja naiste erinevustega neis tunnustes. "Olulisim erinevus, millega saab selgitada rikkaimate meeste ja naiste netovarade vahet, on ettevõtjaks olemine. Nimelt tegutsevad rikkaimad mehed suurema tõenäosusega ettevõtluses kui rikkaimad naised ning nagu juba eelnevalt mainitud, on see oluline jõukuseallikas," tõdevad analüütikud.
Uuringu kohaselt sarnaneb soolise sissetulekutelõhe muster netovarade soolise lõhega, kuid varade puhul ei ole erinevus nii suur. "Kuigi sooline sissetulekutelõhe kandub osaliselt üle sooliseks varadelõheks, näib, et oma sissetulekutaset arvestades koguvad naised varasid paremini kui mehed. See võib olla põhjustatud kas siis sellest, et naised säästavad oma sissetulekust suurema osa või sellest, et leibkonnasiseselt jaotatakse varasid osaliselt ümber ning naised saavad sellest enam kasu kui mehed," märgivad analüüsi autorid.
Vaadeldes meeste ja naiste tarbimiskäitumist eri sissetulekudetsiilide lõikes, ilmnes, et naiste ja meeste tarbimiskalduvused on sarnased, ehk siis sama sissetuleku taseme puhul tarbivad ja säästavad mehed ja naised enam-vähem sama palju.
Toimetaja: Mait Ots