Põlluaas lubab riigi esimeseks meheks saades olla ka sotside ja geide president

Foto: Siim Lõvi /ERR

Seni ainsa presidendikandidaadina end avalikkuse jaoks välja pannud Henn Põlluaas lubas ETV saates "Esimene stuudio", et suudab riigi esimeseks meheks saades olla kogu rahva president, nagu seadus ette näeb. Kohalike valimiste olulise teemana näeb ta aga massimigratsiooni, millele tuleb piir panna.

EKRE presidendikandidaadiks nimetatud Henn Põlluaas peab väga kummaliseks, et sisuliselt vaid kaks kuud enne presidendivalimisi on ta ainus välja käidud kandidaat sellele kohale.

"Praegu peaks käima arutelu ja debatt selle üle, millist presidenti me tahame, milliseid väärtusi ta peaks kandma, kes see persoon võiks olla. Aga käib ainult salalepete tegemine, oma kandidaatide varjamine, kartmine, et nad auklikuks lastakse. Olukord on täiesti kummastav," ütles Põlluaas.

Viis aastat tagasi toimunud presidendivalimiste debati fookust pidas ta aga täiesti valeks, sest see jättis mulje, nagu valiks presidenti rahvas. Ometi leiab Põlluaas, et just rahvas peakski saama presidenti valida.

Ka leidis ta, et toona kuulutas riigikogu esimees presidendivalimised välja ajaliselt liiga hilja, mistõttu kukkuski lõpuks aeg, nii et presidendivalimisi enam riigikogu ja valijameestekogu vahel edasi veeratada ei saanud. Seetõttu toimus Põlluaasa sõnul lõpuks presidendi määramine, mitte valimine, et aeg sai otsa.

Ehkki saatejuht Andres Kuusk arvas, et nii tema ise kui ka Põlluaas mõlemad teavad, et viimasest presidenti ei saa, teatas Põlluaas vastuseks: "Mina ei ole nii kindel."

Ta arvas, et valijameestekogu puhul ei saa tulemust hästi ette ennustada, sest seal ei mängi rolli üksnes parteiline distsipliin, vaid ka valijameesteks valitud esindajate isiklikud eelistused ja sümpaatiad.

"Kui teised erakonand kardavad oma kandidaate välja käia, võib veel igasuguseid üllatusi olla," uskus Põlluaas.

Mis on aga Martin Helme väidetud skeemi taga, kuidas Põlluaas presidendiks saab, keeldus presidendikandidaat nimetamast: "Eks igal tegevusel on ka oma selline külg, mida ei saa lihtsalt kõigile rääkida. Mitte et seal midagi halba oleks, aga oponendid saavad ka siis ju teada, äkki teevad sama."

Samas ei osanud Põlluaas öelda, kui palju tal kohalikes volikogudes toetajaid olla võib, kellest selguvad valijamehed.

Põlluaas igatseb, et ühiskonnas oleks käimas juba debatt, milline peaks olema president, milliseid väärtusi ta kannab. Ta ise lubab olla kogu rahva president, nii nagu ka põhiseadus nõuab.

"President peab olema kogu rahva president, seda nõuab nii amet kui ka põhiseadus. Kui oled valmis kandideerima, ei tohi valida pooli, peadki olema erakondadeülene, olen selleks valmis küll," kinnitas Põlluaas, kes pidi tõdema, et kogu rahva hulka kuuluvad ka sotsid ja LGBT kogukonna esindajad. "Küsimus ongi selles, et president on terve rahva president."

Massimigratsioon kui kohalike valimiste teema

Põlluaas peab sügisel ees seisvate kohalike valimiste üheks peateemaks ka massimigratsiooni.

"Ränne on võtnud taas väga hirmuäratavad jooned, eestlasi lahkub palju rohkem kui tagasi tuleb, riiki saabuvate välismaalaste arv ületab seda kordades," ütles Põlluaas.

Ta tõi näiteks, et sel aastal tuleb Eestisse tööle 35 000 võõrtöölist, elama tuleb aga välismaalt siia igal aastal 4000-5000 inimest ning see arv kasvab aasta-aastalt.

"Nad löövad palgad alla, võtavad meie inimestelt töö ära. Meil on 54 000 oma inimest ilma tööta," teatas Põlluaas.

Kohalike valimiste teemaks peab ta seda seetõttu, et neile peab ehitama sotsiaalmaju, neile peab tagama tööd, et tagajärjeks poleks massiliselt lapsi, kes vaid koolis saavad sooja toidu lauale.

Põlluaas kritiseeris ka valitsust, leides, et neil on mitu kinnisideed, alates sellest, et laenu ei tohi võtta ja eelarve peab olema tasakaalus ning lõpetades sellega, et riigisektori kärpimine toimub ilma mingi analüüsita, sõltumata sellest, kas see edendab või kahjustab majandust, kõigest üht sihti silme ees hoides.

"Loodetavasti majanduskasv suudab leevendada seda kahju, mida kärpimisega tekitatakse," ütles Põlluaas.

Ta nentis, et ei ole praeguselt valitsuselt näinud tarka tegutsemist laenurahaga.

"Palju tarku investeeringuid saaks laenurahaga ära teha, mida juba 20 aastat tagasi pidanuks ära tegema, kasvõi teede neljarajaliseks ehitamine," nimetas Põlluaas, öeldes, et praegu saaks seda teha peaaegu nullintressiga, kuid sellest on loobutud. "Kõik teised riigid on oma infrastruktuuri üles ehitanud laenuraha eest. Meil pole riigivõlga võrreldes teistega, aga midagi muud ka ei ole."

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: