EKRE kandidaat Henn Põlluaas pidas neljapäeval oma programmilise kõne. Muu hulgas rõhutas ta, et Eesti metsa tuleb kaitsta ja keeleintegratsioon peaks olema tõhusam, vahendas "Aktuaalne kaamera" .

Põlluaas ütles ka, et Eestil puudub igasugune vajadus, ammugi kohustus seadustada kuritegelik okupatsioon ning sõlmida uus, loovutuslik piirileping Venemaaga. (Sellega parandame eilses AK-s kõlanud ekslikku väidet, nagu soovitanuks Põlluaas sõlmida uue Eesti-Vene piirilepingu - toim)

Põlluaasa kandidatuuri ülesseadmiseks oleks vaja riigikogu 21 liikme toetust. EKRE on esindatud parlamendis 19 kohaga. Põlluaas loodab, et leiab kaks lisahäält.

"Läbirääkimised käivad. Täna on ju olukord selline, et tegelikult saavad enda kandidaadi üles seada ainult Reformierakond ja Keskerakond. Teised hääled peale EKRE, kes on minu selja taga, on nii-öelda vabad hääled ja loomulikult meil läbirääkimised käivad," ütles Põlluaas.

Juhul, kui riigikogus ei õnnestu Põlluaasa kandidatuuri esitamine, on ta kindel, et valimiskogus see kindlasti õnnestub.

Koalitsioonis olevad Reformierakond ja Keskerakond pole siiani ühtegi kandidaadinime avaldanud, aga töö ühise kandidaadi leidmise nimel käib.

"Me töötame selle nimel, et esitada ühist kandidaati ja loodetavasti mitte ainult koalitsiooni poolt, vaid saada sellele ka opositsioonist toetust," ütles Reformierakonna juht, peaminister Kaja Kallas.

"Meie jaoks ei ole kõige olulisem, kas tegemist on Keskerakonna liikmega või väljastpoolt erakonda tuleva kandidaadiga, tähtsad on isikuomadused, kogemused, teadmised, sellesse ametisse sobivus ja loomulikult ka rahva toetus, et seda tööd väärikalt teha," kommenteeris Keskerakonna aseesimees, tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Põhjus, miks siiani pole leitud rohkem presidendiks pürgijaid, on Tartu ülikooli politoloogi Martin Mölderi sõnul kartus samasuguse krahhi ees, mis juhtus eelmistel presidendivalimistel.

"Ma arvan, et praegu üritatakse seda protsessi läbi mängida niimoodi, et kõigepealt proovitakse teha ära need n-ö tagatubade kokkulepped ja alles siis tullakse kandidaatidega välja ja hakatakse kampaaniat tegema," ütles Mölder.

Selleks, et kandidaat osutuks valituks parlamendis, on tal vaja riigikogus kahte kolmandikku häältest ehk 68 inimese toetust. Mölder on kindel, et sarnaselt 2016. aasta valimistele ei leita ka sel korral presidenti esimeses voorus ja otsustamine liigub valimiskogusse.

"See on üpriski kindel, et me ei näe presidendi valimist riigikogus ja me näeme, et otsuse teeb ikkagi veel valimiskogu," leidis Mölder.

Presidendivalimised algavad 30. augustil kell 13 Toompea lossis.