Erakonnad pole ühise presidendikandidaadi otsingutes kuigi kaugele jõudnud

Foto: Erik Peinar/riigikogu kantselei

30.augustini, kui riigikogu koguneb valima presidenti, on alla kahe kuu. Mingit valimisvõitlust siiani aga pole.

Eelmiste valimiste aegu oli kõik teistmoodi. Kandidaate oli rohkem kui erakondi ja debatid käisid täie hooga. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder arvab, et just see viie aasta tagune kogemus hoiab erakondi tagasi.

"See ei ole mitte ainult niisugune pettumus, vaid see on ka ettevaatlikkus. Ettevaatlikkus erakondade poolt, et igal erakonnal tulla välja oma üksikkandidaadiga ja vabas konkurentsis ilma, et erakonnad laiemapõhjalise kokkuleppe püüaksid saavutada, siis see tulemus ei pruugi olla üldse mõistlik," selgitas Seeder.

EKRE esimees Martin Helme nimetab olukorda piinlikuks ja häbiväärseks ning peab süüdlaseks süsteemi.

"Meil ongi presidendivalimiste süsteem, mis on täiesti lootusetu. Meie presidendivalimiste süsteem ei soosi seda, et meil oleks väärikaid kandidaate. Kui meil on väärikaid kandidaate, siis tullakse nendega viimasel minutil. Ja tegelikult on meil ikkagi presidendivalimiste süsteem, mis soosib tagatubade kokkuleppeid," ütles Helme.

Neljapäeval ilmutas EKRE initsiatiivi ja esitles ametlikult Henn Põlluaasa oma kandidaadina. Kuna EKRE-l jääb hääli puudu, et Põlluaas riigikogus üles seada, võivad nad loota valimiskogule.

Sotsiaaldemokraatide esimees Indrek Saar tuletas meelde aritmeetikat ja seda, et ilma Reformierakonnata riigikogus presidenti ei vali.

"See, mis puudutab parlamendis presidendi valimist, see initsiatiiv on sellega valijate poolt selgelt antud peaministri erakonnale. Ja nii kaua, kuni nemad ei võta positsiooni, võivad kõik ülejäänud ju teha igasuguseid pakkumisi. Aga kokkulepet ilma nendeta ei ole võimalik saada," rääkis Saar.

Sotsid on nõus andma oma hääled praegusele presidendile juhul, kui koalitsioonierakonnad ka teda toetaksid.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas on Helmega nõus, et süsteem on mäda ja seda peab muutma, aga seda on tõdetud korduvalt ja muuta pole suudetud.

"Tänane seis on ikkagi väga lahtine. Ma arvan, et täna öelda mingisuguseid lõppseisukohtasid on väga keeruline, sest need õhkõrnad konsultatsioonid erakondade vahel hetkel käivad ja ega need väga kaugele jõudnud ei ole," rääkis Ratas praegusest olukorrast.

Kristen Michal Reformierakonnast nentis samuti, et ega midagi konkreetset öelda ei ole.

"Minu arusaamist mööda need debatid praegu käivad ja ilmselt nad käivad ka teistel tasanditel erakondades, kui ainult juhtide vahel. Küllap ka kandidaadid ja kandidaatide erinevad võimalikud pooldajad mõtlevad sellele. Aga kuna aega on ja ebaselgust palju, siis tõepoolest on nii, et ainukene erakond, kes on ennast võib-olla natukene lukku mõelnud riigikogu jaoks, ongi EKRE, kes eeskätt reklaamib Henn Põlluaasa kui oma kandidaati ilmselt eeskätt just tulevaste valimiste jaoks, mitte nii palju presidendivalimiste jaoks," rääkis Michal.

Seda, et riigikogus kandidaate üldse üles ei seatagi, keegi siiski ei usu.

"Ei, see ei ole küll kindlasti tänaste tegevuste eesmärk, sest kujutage nüüd ette erakondi ja saadikuid kogunemas riigikogus ja keegi ei ole selleks ajaks suutnud omavahel isegi ühtegi kandidaati sõnastada. Seda, et protsess kandidaatideta jääks, ma hetkel küll väga tõenäoliseks ei pea," rääkis Michal.

"Minu meelest meil on täna kolm kandidaati: Kersti Kaljulaid, Tarmo Soomere ja Henn Põlluaas. Ja kindlasti on kõik kolm asjalikud ja väärikad inimesed, aga ma usun, et kandidaate päeva lõpuks kandideerimise hetkeks tuleb veel," ütles Ratas.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: