Võrreldes kevadel valitsuskabinetis heakskiidetuga rahandusministeeriumi eelnõus suuri üllatusi või muudatusi ei ole. Lisaks üldisele tabelile, kus on sees nii spetsiifilisi objekte kui ka üldsõnalisi rahajaotusi, on taastekavale lisaks tekkinud ka 456-leheküljeline seletuskiri.

Taastekavas on suuremate asjadena sees Tallinna suurhaigla projekteerimine 280 miljoni euro ulatuses, 100-miljonine ettevõtete rohefond, 73-miljonine majanduse digipöörde toetamine, 50,7 miljonit avalike digiteenuste platvormi arendamiseks, 50 miljonit vesiniku tehnoloogia arendamiseks ja kiirabi-lennuteenuse väljaarendamist 46,3 miljoni euro mahus.

Kuigi riiklikult on kokku lepitud taastekavas 982,5 miljoni euro ulatuses, siis ei ole veel kindel, mis mahus reaalselt sellest saab raha kasutada. Taastekava suuruse juures on oluline, kuivõrd on Eesti majandus koroonakriisist pihta saanud. Reaalne taastekava maht Eestis jääb vahemikku 874 miljoni kuni 1,1 miljardit eurot. Arvestades Eesti tugevat majanduskasvu, jääb see number pigem väiksemaks kui suuremaks.

Rahandusministeerium esitab peale valitsuse heakskiitu taaste- ja vastupidavuskava Euroopa Komisjonile ning alustab selle alusel ametlikke läbirääkimisi, mille käigus võib tekkida vajadus kava muutmiseks. Pärast ametlike läbirääkimiste lõppu kiidab komisjon taaste- ja vastupidavuskava heaks ning esitab Euroopa Nõukogule kinnitamiseks.

Nii Eesti valitsuse kui Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu heakskiidu saanud taaste- ja vastupidavuskava alusel korraldatakse Eestis taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamist 2026. aasta lõpuni. Täpsed rahastamistingimused lepitakse Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel kokku Euroopa Nõukogu rakendusakti alusel sõlmitavas rahastamislepingus.