Käesoleva aasta aprillis oli Eesti pankades kuni aastaste tarbimislaenude keskmine intressimäär 12,16 protsenti, kuni viieks aastaks väljastatud laenude intressimäär 14,19 protsenti. Läti puhul olid näitajad vastavalt 15,15 ja 13,07 protsenti.

Siiski on need eelmise aastaga võrreldes langenud – mullu aprillis oli aastaste laenude keskmine intressimäär Lätis 14,67 protsenti ja Eestis 13,91 protsenti.

Eesti Panga statistika kohaselt oli möödunud aasta novembri lõpul tarbimislaenude krediidi kulukuse määra kuue kuu keskmine 20,09 protsenti, viimastel aastatel on näitaja püsinud üsna stabiilsena, 2019. aastal oli see samal ajal 20,61 protsenti ja aasta varem 20,01 protsenti.

Pangad toovad oma kodulehtedel välja, et kliendile pakutav intress sõltub inimese sissetulekust, kohustustest ja laenusummast, hinnatakse ka maksekäitumist.

Kõrgete intresside taga on vähene konkurents

Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar toob kõrgete laenuintresside peamise põhjusena välja tagasihoidliku konkurentsi. "Kuigi tarbimislaenu pakkujaid on turule juurde tulnud, pole vähemalt seni olulist tarbimislaenude intressimäärade alanemist kaasa toonud. Ilmselt konkureeritakse eelkõige muude laenutingimuste osas. Seetõttu on Eestis tarbimislaenu suhteliselt lihtne saada, aga samas on hind kõrge," rääkis ta.

"Vähemal määral on kõrgema intressimäära põhjuseks tõenäoliselt ka see, et Eesti laenuvõtjate sissetulekud on Euroopa keskmisest jätkuvalt madalamad ja seetõttu on krediidirisk mõnevõrra suurem. Pankade enda rahastamise hind on praegu kogu euroalal, sealjuures Eestis, pankadel väga madal ja see mõjutab hetkel laenuhinda vähem," sõnas Raudsaar.

Rahvusvahelises võrdluses on kõrge näitaja taga ka tehnilised põhjused, näiteks viivad teiste riikide intressid alla madala intressiga autoliisingud ja remondilaenud, mis Eestis tarbimislaenudena ei kajastu. "Eesti puhul on sellest statistikast näiteks suures osas väljas autoliisingud, mis samuti selle statistika järgi tarbimiseks mõeldud laenude alla käivad, aga mida Eestis väljastavad peamiselt pankade omanduses olevad liisingettevõtted. Teistes riikides aga väljastavad liisinguid peamiselt pangad ise," rääkis Raudsaar.

"Lisaks mõjutab statistikat see, et Eestis tegutseb mitu panka, mille ärimudel on selline, et väljastataksegi suhteliselt riskantseid ja kõrge intressimääraga laene. Paljudes teistes riikides ei ole sellistel laenuandjatel aga krediidiasutuse luba ja seetõttu nad antud statistikas ei kajastu," lisas Raudsaar.

Eestis pakub Swedbank kindla sihtostarbeta tarbimislaene intressiga alates 12,9 protsendist, LHV pakutava väikelaenu intress algab 15,9 protsendist, Coop Panga intressid algavad 8,9 protsendist. SEB pakub suvise erisoodustusega intressimääraks 9,5 protsenti, ka Luminor pakub kampaaniakorras 10-protsendilist intressimäära.

Samal ajal pakub Swedbank Rootsis väikelaenu intressiga vahemikuks 4,09 kuni 13,29 protsendini, Lätis alates 11,9 protsendist. SEB pakub Rootsis väikelaenu intressiga 3,8 kuni 11,1 protsenti, Lätis 10 kuni 19 protsenti.

Swedbanki erakliendi väikefinantseerimise valdkonnajuhi Gätlyn Mägi sõnul lähtub Swedbank väikelaenude hinnastamisel turuolukorrast. LHV Finance'i juhataja Mari-Liis Stalde sõnul on Eesti tarbimislaenude turg suur ja kõik kõigiga ei konkureerigi ning kliendile pakutav intress kujuneb riske ja laenu eesmärki arvesse võttes ning vastavalt turu nõudlusele-pakkumisele.

SEB erasegmendi müügijuht Evelin Koplimäe sõnul ei ole korrektne võrrelda erinevate riikide intressitasemeid ja tooteid, kuna tingimused erinevad, näiteks mõnes riigis ulatuvad tarbimislaenu tähtajad 10 aastani.  

"Lisaks tuleb arvestada, et eri riikides on võimalik rahaturult laenata erineva hinnatasemega. Need on vaid mõned näited, mis lõpliku intressitaseme kujunemisel rolli mängivad. Seetõttu tuleks pigem võrrelda sarnaste toodete intressitasemeid ühe turu piires," rääkis Koplimäe.

Stalde sõnul on LHV keskmine intress olnud langustrendis, lisaks pakub pank ka refinantseeirmislaenu olemasolevate tarbimislaenude koondamiseks. "Üldiselt on eestlased aga mõistlikud laenajad ning elatakse vastavalt oma võimetele, eelistatakse selge sihtotstarbega laene ning laenuotsused on hästi läbimõeldud," rääkis ta.

Suurema osa laenudest väljastavad pankadega seotud krediidiandjad

2020. aastal tegutses Eesti turul finantsinspektsiooni turuülevaate kohaselt 45 pankadevälist krediidiandjat ning 11 nendega seotud krediidiandjat, lisaks 10 krediidivahendajat.

Peamine osa laenujäägist kuulus pankadega seotud krediidiandjatele, 20 protsenti turust katsid pankadevälised krediidiandjad. Neist suurim turuosa ehk kolm protsenti kuulus Credit24 emafirmale ja 2,4 protsenti Smsraha.ee, Laen.ee ja Smsmoney.ee kaubamärke kasutavale Placet Groupile. Laenuportfelli järgi on suurim turuosa ehk 27 protsenti Swedbank liisingul, 19 protsenti SEB liisingul ja 14 protsenti Luminor Liisingul.

Ilma kindla sihtotstarbeta väikelaenude intressid algavad Eestis keskmiselt 12 protsendist, pakutavate laenude suurus ulatub keskmiselt 10 000 kuni 20 000 euroni. Lepingutasud algavad laenusummalt arvestatavast ühest kuni ühest ja poolest protsendist.

Mägi sõnul võetakse väikelaenu näiteks remondi tegemiseks, köögi ja kallimate kodumasinate soetamiseks, maamajade ja suvilate korrastamiseks, tervisega seotud kulutuste katteks ja ootamatute kulutuste ette tulemisel.

Mullu sõlmiti vähem laenulepinguid

Möödunud aastal sõlmiti krediidiandjate juures 682 000 uut lepingut, mis on 14 protsenti vähem kui aasta varem. Seejuures langes sõidukiliisingute sõlmimine aastaga 18 protsenti, tagatiseta väikelaenu võtmine 16 protsenti.

Väikelaenude ja krediidijääk ning järelmaksulepingute jääk oli pankadega seotud krediidiandjatel keskmiselt 1109 ja 946 eurot, pankadevahelistel krediidiandjatel keskmiselt 791 ja 363 eurot.

Turul tegutseb lisaks ka kümme krediidivahendajat, kelle käive ulatus mullu 15 miljoni euroni. Neist suurim turuosa on 83 protsenti Omaraha OÜ-l ja üheksa protsenti Ühisraha OÜ-l.

Pankadest võetakse tarbimislaene märkimisväärselt rohkem kui krediidiandjatelt, pankadest võetud tarbimislaenud olid keskmiselt 2010 eurot ja krediidiandjatelt 784 eurot.

Pankade väljastatud laenudest vähenes mullu tarbimislaenude jääk 31 miljoni euro võrra, krediitkaartide laenujääk 18 miljoni euro võrra ja arvelduskrediidi jääk kolme miljoni euro võrra. Tarbimislaenu lepinguid oli mullu sõlmitud 306 067, krediitkaardilepinguid 193 178 ja krediitkaardilepinguid 193 178.