Kiirenev inflatsioon mõjub hoiuste väärtusele negatiivselt

Eurod.
Eurod. Autor/allikas: Marco Verch/Wikimedia Commons

2020. aastal alanud inflatsiooni kiirenemine hakkab peatselt vähendama hoiuste väärtust. Kuigi hoiuseintressid on aastaid olnud nulli lähedal, on Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiuste maht viimase aastaga kiiresti kasvanud.

Aastaga on inflatisoon kasvanud euroalal 0,9 protsendipunkti, tõustes praeguseks 1,4 protsendile aastas. Inflatsiooni kiirenemine on suuremas osas põhjustatud rahapakkumise kõrgest tasemest, varade hindade ja energiahindade kasvust ja kütusehindade kõikumisest.

LHV ökonomisti Kristo Aabi sõnul hakkab pangas seisvatele hoiustele inflatsioon juba negatiivselt mõjuma. "Praeguses nullintresside keskkonnas on igasugune inflatsioon pangas seisvatele hoiustele negatiivse mõjuga. Hoiuseintressid on nullilähedased ehk jäävad igal juhul inflatsioonile alla, mis tähendab et hoiuste ostujõud ajas kahaneb."

Olenemata koroonakriisist tulenevatest majandusporobeemidest on Euroopa Komisjoni hinnangul majandus pidevas kasvus. Eeldatavalt kasvab 2021. aastal Euroopa Liidu majandus 4,2 protsenti ja järgneval 2022. aastal kuni 4,4 protsenti. 

Eelmisel aastal langes Eesti majandus ligi kolm protsenti, kuid sel aastal on oodata vähemalt kolmeprotsendilist kasvu. 2022. aastal kasv kiireneb ilmselt veelgi.

Ökonomistide ootuste kohaselt peaks Eesti majandusele, kuid ka hinnakasvule positiivselt mõju avaldama september, mil teisest pensionisambast võetakse välja kokku pea miljard eurot. Prognooside kohaselt peaks suurem osa sellest summast otse või kaudselt liikuma tarbimisse ja kinnisvarasse. Eeldatavalt jääb vaid osa rahast ajutiselt hoiustele.

Hoiused on viimase aasta jooksul kasvanud

2019. aasta aprilli seisuga oli Eestis hoiuseid 18 miljardi eest, aasta hiljem oli see maht tõusnud juba 21 miljardile eurole. Selle aasta aprillis oli hoiuste kogumaht juba 24 miljardit.

Eraisikutel oli hoiuseid 2019. aasta aprillis 8,5 miljardit, järgneval kevadel sai ületatud 10 miljardi piir.

2021. aasta aprillis oli eraisikute hoiuste kogumaht kasvanud 11 miljardile eurole.

Inflatsioon

Inflatsiooni kiirenemine tuleneb ka energia- ja kütusehindade pidevast kasvust. Eesti Panga andmetel oli selle aasta märtsis elektri hind 18 protsenti kõrgem kui eelneval aastal.

Lisaks kiirendavad sel aastal inflatsiooni toiduhinnad. Praeguste prognooside kohaselt peaks toiduhindades lähiajal toimuma tugev kasv.

Kristo Aab selgitas, et toiduhindade tõus tuleneb suures osas välissurvest. "Maailmaturul on lisaks energia- ja ehitustoormetele kiirenenud ka toiduainete hinnatõus, mis mõjutab järgmistel kuudel ka Eestis toidukaupade hindasid."

Lisaks kütuse, elektri ja toiduhindadele peaksid kriisieelsele tasemele uuesti kerkima ka üüri- ja transpordi hinnad.

Inflatsioon mõjub hoiustele halvasti

Swedbank Eesti peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul peaks inflatsioon suunama suurema osa põhivarast investeeringutesse. "Inflatsiooni kiirenemine vähendab teatavasti hoiustel seisva raha väärtust ja suunab eraisikuid seda rohkem kulutama. Kui vaadata inimeste inflatsiooniootust eesoleva 12 kuu jooksul, siis on see küll suurenemas, kuid vastav näitaja on veel allpool kriisieelset taset eelmisel aastal. Ka ettevõtted ootavad hinnakasvu kiirenemist. See peaks suunama rohkem raha põhivara investeeringutesse."

Luminori peaökonomist Tõnu Palm selgitas, et energiahindade kasv, mis inflatsiooni lükkab, pigem toetab kinnisvarahindade kasvu. "Kinnisvara hinnad reeglina kasvavad kiiremini kui tarbijahinnad. Raha soovitakse paigutada varadesse, mille väärtus kasvab kiiremini kui hinnakasv. Hinnakasv on tulnud siia, et jääda."

Mertsina sõnul on laenude ja hoiuste suhe praegu ajalooliselt madalaimal tasemel, mis tähendab ka seda, et laenude kohta on hoiuseid liiga palju. 

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul mõjutavad kõige enam hoiuste kasvu inimeste sissetulekute kasv ja majanduslik kindlus. "Inimeste finantskirjaoskus on muidugi ajas paranemas ja kindlasti leidub Eestis aina enam neid, kes mõistavad, et vaba raha hoidmine ainult pangakontol ei pruugi olla kõige mõistlikum valik ja on seetõttu asunud seda investeerima erinevatesse varadesse, sealhulgas aktsiaturul."

Nestori hinnangul hinnatõus pikalt ei jätku. "Tegelikult ei ole vähemalt Euroopas küll kuidagi kindel, et hinnatõusudel pikemas perspektiivis jõudu oleks. Eestis on meid hetkel mõjutamas ennekõike eelmise aasta väga madal võrdlusbaas – näiteks oli tarbijahinnaindeks 2020. aasta mais lausa 1,7 protsendiga languses."

Ka Kristo Aabi sõnul kiirest inflatsioonitempost järeldusi teha veel ei saa. "Viimaste kuude kiirest inflatsioonitempost ei tasu väga kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Suur osa hinnakasvust on koondunud kütuse- ja energiakaupadesse ning sealgi iseloomustab kiire kasvutempo rohkem mullust ülimadalat võrdlusbaasi kui kätte jõudnud hinnabuumi."

Aab lisas, et inflatsioonitempo aeglustamiseks peaks olema erinevaid võimalusi. "Kui inflatsioonitempo ei peaks pikemas perspektiivis raugema, siis on Euroopa Keskpangal olemas mitmeid võimalusi selle pidurdamiseks. Üheks nendest on kindlasti ka intresside tõstmine, mis tooks endaga tõenäoliselt kaasa ka suuremad hoiuseintressid."

Eestis tegutsevate pankade hoiuste intressid protsentides:

Pank3 kuud12 kuud
Holm Bank0.651.5
Coop Pank-kuni 1.5
Inbank0.41.05
BigBank0.50.9
LHV0.010.05
Luminor0.010.05
SEB0.010.01
Swedbank0.010.01
Citadele0.000.00
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: