Madise: inimesed ei saa aru, miks nad peavad haigekassale raha tagastama

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Haigekassa. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Haigekassa on nõudmas tagasi töövõimetuse hüvitist inimestelt, kes möödunud kevadel said samal kuul töötukassalt töötasu hüvitist. Õiguskantsleri hinnangul peaks riigikogu selgelt paika panema, mis juhul ja kuidas makstakse hüvitisi ning millisel juhul on õigus neid tagasi nõuda.

Probleem on õiguskantsler Ülle Madise sõnul tekkinud sellega, et haigekassa on asunud paljudelt inimestelt tagasi nõudma mullu eriolukorra ajal makstud ajutise töövõimetuse hüvitist, mis maksti üheaegselt töötasu hüvitisega.

Nimelt nõuab haigekassa hüvitist tagasi ka siis, kui inimene oli sel perioodil haige või hooldas haiget pereliiget. Sotsiaalministeerium ja töötukassa hinnangul ei tohiks haigekassa sellise juhul hüvitise tagasimaksmist nõuda. Haigekassa on aga ravikindlustuse seadusele toetudes tagasimaksmist siiski nõudnud.

Ravikindlustuse seaduse järgi ei maksta ajutise töövõimetuse hüvitist inimesele, kui inimene saab sama perioodi eest sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Sellele punktile haigekassa hüvitisi tagasi nõudes ka toetub.

"Nii on 2020. aasta kevadel töötasu hüvitist saanud inimesed pandud olukorda, kus nad ei saa aru, kas ja miks nad peaksid haigekassa nõuet täitma, sest nad ei ole saanud hüvitiste maksmise tingimusi mõjutada, nad on järginud reegleid ega ole riiki petnud ning avalik võim esitab hüvitiste maksmise õiguspärasuse kohta vastuolulisi seisukohti," märkis Madise riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehele Siret Kotkale saadetud kirjas.

Õiguskantslerile teadaolevalt on mõned inimesed pöördunud haigekassa tagasinõude vaidlustamiseks kohtusse.

Viis inimest on pöördunud kohtusse

Tallinna halduskohtusse oli reede seisuga  pöördunud viis inimest, kellelt haigekassa nõuab töövõimetushüvitist tagasi. Kohtuotsuseid veel pole.

Haigekassa nõuete osakonna juht Jelena Kont ütles ERR-ile, et mulluse eriolukorra perioodi kohta on haigekassa esitanud 120 nõuet, neist 105 on makstud või toimub maksmine praegu graafiku alusel.

Enne kui haigekassa hakkas hüvitisi tagasi küsima, viidi läbi analüüs, kus sihtgrupiks valiti ettevõtted, kelle töötajatest rohkem kui pooled olid eriolukorra ajal töövõimetuslehel.

Kontrolliti 110 ettevõtet, kokku 536 töötajat. Töövõimetushüvitise nõudis haigekassa tagasi juhul, kui inimene oli saanud topelthüvitisi. 

Lisaks keeldus haigekassa töövõimetushüvitiste maksmisest juhul, kui tööandja oli teinud töövõimetuslehele märke, et inimene oli samal perioodil töötanud, mis tähendas tegelikult töötasu hüvitise saamist, ütles Kont.

Mullu eriolukorra ajal ehk 13. märtsist kuni 17. maini võtsid inimesed 101 321 töövõimetuslehte, haigekassa maksis välja kokku 26,4 miljonit eurot.

Riigikogu peaks looma õigusselguse

Madise hinnangul muudab olukorra keerulisemaks see, et riigikogu on nende hüvitiste puhul ise otsustamisest praktiliselt loobunud ning andnud volitused valitsusele. See tähendab, et selle kohta, kas inimesel on õigus saada sama kalendrikuu eest nii kuupõhiselt makstavat töötasu hüvitist kui ka osa päevade eest ajutise töövõimetuse hüvitist, pole olnud riigikogus arutelu ega ka otsust.

Madise hinnangul puudub praegu riigi makstud hüvitiste saamise suhtes õigusselgus ning küsimus on, kas valitsusel peaks ikka nii suured volitused niivõrd kaalukate otsuste tegemiseks olema.

"Tööturuteenuste ja -toetuste seadusega on vabariigi valitsusele antud avar volitus tööhõiveprogrammi kehtestamiseks, mis tähendab, et riigikogu on jätnud end mitmete kaalukate otsuste tegemisest kõrvale," märkis Madise.

Haigekassa tagasinõuded puudutavad vaid eelmise aasta kevadet. Teise laine ajal töötasu hüvitistega samal ajal makstud ajutise töövõimetuse hüvitist tagasi ei nõuta.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: