Kuigi avalikult on oma valmisolekut presidendiks saada tunnistanud vaid sõjaväelise taustaga Riho Ühtegi ja EKRE aseesimees Mart Helme, tasub politoloogide hinnangul tõsiseltvõetavateks kandidaatideks pidada teisigi seni väljakäidud variante.

"Ülle Madise, Jonatan Vseviov, võib-olla veel mõni nimi, on selline, kes ei ole ju selgelt öelnud, et nad ei kandideeri. Võimalust selleks on neil olnud päris pikalt juba. See näitab, et neil mingisugune huvi kindlasti on olemas," ütles Tõnis Leht.

Huvi ilmutamist võib analüütikute hinnangul välja lugeda näiteks sellest, et kuu tagasi tekkis välisministeeriumi kantslerile Jonatan Vseviovile uus avalik sotsiaalmeedia konto ja täna kirjutati temast pikk persoonilugu. Kõige tugevamaks kandidaadiks peavad analüütikud aga õiguskantsler Ülle Madiset.

Väljavaated selleks, et president saab seekord riigikogus valitud, on politoloogide hinnangul head.

"Praeguse seisuga kõik, nii erakonnad kui ka tõenäoliselt kandidaadid, mõtlevad sellele, et presidendi valimise raskuspunkt on riigikogus, mitte valimiskogus. See seab ka suurema raami sellele, et kandidaatidel on pigem põhjust hoiduda suurest avaliku kampaania tegemisest," ütles sihtasutuse Liberaalne Kodanik juht Tarmo Jüristo.

Siiski peaks poliitilise kommunikatsiooni ekspert Annika Arrase sõnul lähinädalatel mõned nimed veel selguma.

"Kandidaatide paljusus on hea ja neid võiks olla veelgi rohkem, sellepärast, et Eesti inimene peab saama ka aru, milliste kriteeriumite alusel, milliste kompetentside alusel tegelikkuses siis see valik toimub. Praegu on siiski olukord, et see valik millest räägitakse on ikkagi erakordselt väike," lausus Arras.

Presidendi valimisega venitamine ning oma kitsaste parteiliste huvide tagaajamine ühelegi erakonnale politoloogide hinnangul hästi ei mõju.

"Tasub erakondadel meeles pidada, et sellisesse rolli, kus justkui nemad jääksid süüdi selles protsessi kraavi lükkamises või asjatus venitamises - sinna ei tasu jääda. See võib riigikogu valimistel kätte maksta," sõnas Leht.

Ta lisas, et juhul kui Isamaa ja Keskerakond asuvad selgemalt Ühtegi selja taha, viitab see, et neil ei ole tegelikult plaani president riigikogus ära valida.

"Riho Ühtegi on ikkagi tugevalt konservatiivse maailmavaatega - seetõttu on keeruline näha, et liberaalsemad erakonnad teda oleks valmis toetama. Ühtegil on paremad võimalused valimiskogus, kuna seal on rohkem osalejaid kohalike omavalitsuste volikogudest. Nende parteipoliitilised seosed ei ole nii selged ja seal lihtsalt on konservatiivse vaatega osalejaid rohkem."

Täna kogunenud Reformierakonna juhatus lubas toetada Ülle Madise kandidatuuri, kui too otsustab oma jah-sõna anda. Kuid peaministripartei kaalub ka teisi variante, nende seas tippametnik Maive Rute sobivust.