Koroonapandeemia kiirendas kõrgkoolides e-õppele üleminekut
Koroonapandeemia on oluliselt kiirendanud e-õppele üleminekut kõrgkoolides. Nii Tartu Ülikool kui ka Tallinna Tehnikaülikool plaanivad loobuda loengute pidamisest suurtele auditooriumitele kohapeal ja pakkuda seda vaid ühe võimalusena.
Tallinna Tehnikaülikooli õuealad olid reedel täitunud ülikooli lõpetajate lähedastega. Diplomi saanud üliõpilased õppisid poolteist aastat erakordsetes tingimustes. Samas on koroonakriisist ka kasu olnud. E-õppe reformiga alustas ülikool juba enne pandeemiat, kuid koroona kiirendas üleminekut kümnekordselt.
"Hästi paljud asjad on jäädavalt muutunud. Kindlasti sellised 200-sed auditooriumid, kus peeti loenguid - õppejõud on loengu ees ja dikteerib ja üliõpilased kirjutavad ja kuulavad - on igavesti möödanik. Kindlasti sellised loenguvormid toimuvad edasi, aga nad toimuvad hübriidvormis," rääkis Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll.
See tähendab, et selliseid loenguid saab endiselt vajadusel kuulata kohapeal, aga seda saab teha ka kodust. Paar kuud tagasi sai valmis ka Tehnikaülikooli e-stuudio, kust on võimalik e-loenguid anda juba oluliselt kõrgemal tasemel kui seni.
"Meil on seal olemas kõik läbipaistvad ekraanid ja didaktiku abi, et teha päris maailma tasemel seda kursust. Kohustuslikuks me seda teinud ei ole. Üks erinevus ongi, et kui enne koroonapandeemiat me pidime hästi meelitama ja veenma, et see e-õpe on ka alternatiiv ja tulge ja vaadake, siis nüüd selles stuudios on meil järjekord," lausus veel Hendrik Voll.
Tartu Ülikool alustas samuti liikumist hübriidsema õppe suunas juba enne koroonapandeemiat.
Tartu Ülikooli õppekorraldus- ja kvaliteeditalituse juhataja Ülle Hendrikson märkis, et suured loengukursused üle saja osalejaga ei peakski auditoorsena üldse toimuma. "Need kõik võiksid olla ette valmistatud nii, et neid saab kuulata veebis või video vahendusel - need on ette valmistatud ja siis see, mis toimub ruumis. On seminari tüüpi õpe, praktikumid," sõnas Hendrikson.
Ka Tartu Ülikoolis aitas koroona kaasa tehniliste lahenduste arendamisele.
"Tuli pakkuda erinevaid platvorme veebiõppe läbiviimiseks - selleks on olnud finantse ja kõike rohkem vaja eraldada. Seda on ka tehtud tänu sellele rohkem kui seda muidu oleks tehtud. See valmisolek õppejõudude poolt neid kasutada on olnud suurem ja on saanud seda tuge ka rohkem pakkuda," lisas Hendrikson.
Toimetaja: Aleksander Krjukov