"Jäi mulje, et on vaja midagi näidata ja valitsust võib kritiseerida, on palju põhjuseid, miks mina ise kritiseeriksin neid, aga jäi mulje, et see on võitlus võitluse pärast. See tsirkuse või isegi avaliku hukkamise aspekt varjutas kõik muu, ei saanud valitsus seda korralikku kriitikat, mida oleks vaja olnud, vaid lihtsalt pinge jäi õhku," rääkis Kaldoja.

Hundimäe sõnul ei ole selge, mis EKRE plaan on, kas nad jätkavad ka edasi obstruktsionismiga.

Hundimägi märkis, et EKRE obstruktsiooni puhul oli kummaline, et valitsuses olles olid nad ise ABIS-e eelnõu algatamise juures, mistõttu on kannapööre üllatav. "Kuna nad ise olid selle algatamise juures, siis selline kannapööre suhtumises on üllatav ja imelik. Kui sa oled valitsuses, kannad ministri vastust ja kukud opositsiooni, siis minu arvates ei saa tuulelipuna oma seisukohti või arvamusi nii kiiresti muuta," sõnas ta.

Hundimäe sõnul on ka probleemiks, et olulised eelnõud valmivad kabinetivaikuses. "Siin on riigikogu roll juhtida tähelepanu ja vedada riigikogu saalis neid debatte. EKRE näide debatist ei toimi, me ei saanud eelnõu plusside ja miinuste üle väga palju arutada," sõnas ta.

Samuti nimetas ta probleemiks poliitika juhtimise juures ametnike võimu. "Poliitikud, kes ministriks saavad, pole pahatihti piisava ettevalmistuse, on selles ametis lühikest aega ja neid on lihtne ümber sõrme keerata," lisas ta.

Saates tulid teemaks ka ABIS-e eelnõu ise ja riigikohtu otsus, mille kohaselt ei või politsei sideettevõtjatelt andmeid välja nõuda.

Ajakirjanike hinnangul on mõnes olukorras andmete kasutamine vajalik, kuid see ei saa olla igapäevane ega kergesti ligipääsetav.

"Süsteemid peavad olema sellest küljest turvalised, et ei saa kõike ühest kohast kätte," rääkis Kaldoja.

Ojakivi sõnul on küsimus ka selles, mille jaoks võib lubada andmeid vaadata. Näitena ei tohiks suuri andmekogusid kasutada väiksemate kuritegude nagu jalgrattavarguse korral, kuid terrorismi puhul võiks see olla lubatud.

"Äärmuslikeks juhtudeks peaksid need võimalused olema," nentis Kaldoja. Kaldoja sõnul suhtuvad inimesed üldiselt oma andmetesse veidi mõtlematult, jagades neid näiteks kliendikaarte tehes kauplusekettidele.

"isikuandmed on hästi olulised ja me peame ühiskonnana jälgima, et neid ei kasutataks massiliselt. Samamoodi ka mobiiltelefonide andmeid. Ühelt poolt võidakse sellega riivata neid, kes asjasse üldse ei puutu. Ma arvan, et politsei poolne reaktsioon, et palju asju jääb uurimata – tõenäoliselt tuleb meetodeid muuta," rääkis Hundimägi. "Me ei tunneta seda, aga info ja andmed on väga oluline ja mida vähem neid koguneb, ka erinevate jõustruktuuride kätte, seda parem on."

Riigikogus toimunud peaministri umbusaldushääletuses oli Ojakivi sõnul keskseks teemaks poliitiline kultuur. "Kui obstruktsiooni vaadata ja protsessi poliitilise kultuuri võtmes jälgida, siis ausalt öeldes rida selliseid asju oli, mille puhul ei kiidaks heaks selle hiilimist riigikogu suurde saali, kus kasutati väga värvikat sõnakasutust."

Kaldoja sõnul oli umbusaldus koolikiusamise maiguga ja sellega õõnestavad ka oma muid tegevusi.

Hundimägi sõnul võivad poliitikud küll solvangud alla neelata, kuid sõnakasutusega solvatakse kõiki neid Eesti inimesi, keda probleemid puudutavad, tuues näiteks Helme Kallase bipolaarseks nimetamist.

"Sellele vist poliitikud riigikogu saalis ei mõtle, nende teravik on suunatud teise poliitiku vastu. See, kuidas nad seda välja ütlevad, solvab neid, kes riigikogu saalis ei viibi," ütles ta.

Ojakivi sõnul sotsiaaldemokraatide kevadine obstruktsioon ja EKRE obstruktsioon suuresti ei erinenud. "Mõlemal obstruktsioonikaasusel oli sarnane, et libastuti, mindi üle hea maitse piiri. Need ei andnud seda mida sooviti, ABIS võeti vastu ja referendum jäi küll ära, kuid mitte obstruktsiooni tõttu," rääkis ta. Hundimägi pakkus, et EKRE eesmärk võis olla mujal, mitte konkreetselt ABIS-e vastuvõtmist vältida.

Kaldoja sõnul on obstruktsioon normaalne osa parlamendist ja see pole midagi, mille peaks ära keelama.

Ajakirjanikud arutasid ka pühapäeval toimuva Isamaa suurkogu valguses Isamaa juhtide valimist.

Kaldoja sõnul pole küsimus selles, kes võidab, vaid selles, kuidas pooled peale tulemuste selgumist ära lepivad.

Nii Ojakivi kui Hundimägi prognoosisid võitu Seedrile, kuid lahtiseks jääb küsimus, kuidas erakonnana edasi minna. "Kas kaks seltskonda saavad koos edasi mindud, mingisugune ühendav eesmärk on sama, või kuna need on liiga erinevad nägemused, siis ei saa sõita Tartust korraga Tallinnasse ja Narva," rääkis Ojakivi.

Ajakirjanike hinnangul võib nii ühe kui teise poole võit tähendada teatud valijagrupist ilma jäämist.