Päästeameti meedianõunik Silver Kuusik ütles ERR-ile, et palavate ja kuivade ilmade tõttu on loodus äärmiselt tuleohtlik, samas pole jaanitule tegemine keelatud.

"Kuid tuletegemisel tuleb järgida kõiki ohutusnõudeid erilise hoolega. Kui aga tuleohutuse osas on vähimgi kahtlus, siis praegustes oludes tasub lõkke tegemine edasi lükata aega, mil ilm seda rohkem soosib," selgitas Kuusik.

Kui inimesed siiski lõket teevad, soovitab päästeamet teha see võimalikult väike. "Oluline ei ole lõkke suurus, vaid meeleolu, mida lõke loob. Heaks meeleoluks piisab ka väiksest lõkkest.," sõnas meedianõunik.

Lõkkele tuleb valida ohutu kaugus

Oluline on lõket teha selleks ettevalmistatud kohas ning piisavalt kaugel hoonetest ja metsast. Kuusiku sõnul sõltub ohutu kaugus ennekõike lõkke suurusest. Vähim ohutu kaugus on kaheksa meetri ehk ca 13 sammu kaugusel hoonetest, metsast ja tuleohtlikust materjalist.

Suurema ehk enam kui ühe meetri suuruse läbimõõduga lõkke ohutu kaugus peaks Kuusiku sõnul olema vähemalt 15 meetrit. Eriti oluline on tema sõnul ka tulekustutusvahendite (ämber veega või tulekustuti) olemasolu.

"Lõket ei jäeta hetkekski järelevalveta, sest õnnetuseks piisab ka paarist sekundist," rõhutas meedianõunik.

Kuusik soovitab inimestel jälgida ka ilmateenistuse tuleohukaarti. Praeguse seisuga on päästeameti sõnul äärmiselt suur tuleoht Kesk-Eestis, Kagu-Eestis ja Jõgeva maakonna keskpaigas. Mujal Eestis on ohutase samuti kõrge, Lääne-Eestis keskmine, kuid Kuusiku sõnul võib see sõltuvalt ilmast muutuda.

Lisaks kutsub päästeamet üles inimesi oma ohutut jaanitule registreerima.

"Lõkkes tohib põletada ainult puhast puitu, pappi ja paberit. See tähendab, et lõke ei ole koht, kus põletada vana mööblit, ehitusmaterjale ja muud prahti," lisas Kuusik. Päästeamet manitseb ka alkoholi tarbinud inimesi mitte ujuma minema.

PPA patrulle on pühade ajal väljas kolmandiku võrra rohkem

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) operatiivjuht Tago Trei ütles ERR-ile, et võrreldes möödunud aastaga on jaanipühade ajal väljas rohkem patrulle, sest eelmisel aastal avalike üritusi, sh võidupüha paraadi ei toimunud.

"Tavapäraselt on üle Eesti päevas korda tagamas ligi 80 patrulli. Pühade ajal on patrulle väljas 100-120," täpsustas Trei.

Trei selgitas, et tähelepanu pööratakse nii liiklusjärelevalvele kui ka avalikule korrale.

"Ürituste turvalisuse eest vastutab korraldaja, kuid oleme siiski kaardistanud kõik suuremad üritused, mis pühade ajal aset leiavad ning politseipatrullid võivad pisteliselt neid ka külastada. Ennekõike, et ohuolukordi ennetada või vajadusel kiirelt sekkuda ja aidata," lisas ta.

Ta selgitas, et juba möödunud nädalavahetusel hakati mitmel pool jaanipidustusi pidama ning üritustelt tabati ka purjus alaealisi.

"Pühade ajal on patrullid maanteede ääres ning viime eri aegadel läbi ka puhumisreide, et võimalikud joobes juhid tuvastada ja liiklusest kõrvaldada," sõnas operatiivjuht.

Harjumaal viib politsei Trei sõnul läbi ka reide, mille fookuses on kergliiklejad. "Viimastel päevadel on juhtunud väga palju liiklusõnnetusi, kus üheks osapooleks on jalgrattur või elektritõukerattur. Näeme, et kõik ei pea reeglitest kinni: ühe tõukerattaga sõidab korraga mitu inimest ning samuti sõidetakse alkoholijoobes," täpsustas ta.