Rohealade elurikkus kasvatab linnades puukide arvu

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Võsapuuk (Ixodes ricinus). Autor/allikas: Urmas Tartes

Tervise Arengu Instituudi viroloogia osakonna juhataja Julia Gelleri sõnul on rohealade paljusus Eesti linnades hakanud puukide arvu kasvatama.

"Eesti linnad on väga rohelised. Roheline infrastruktuur on väga palju arenenud viimasel ajal, mis on väga hea, kuid samas loob puukidele ideaalse keskkonna," ütles Geller ERR-ile.

Tervise Arengu Instituudi poolt läbiviidud uuringus uuriti Tallinna linnaaladel levivate puukide arvu. Uuringu käigus leiti kokku pea 1000 puuki 11 000 ruutmeetriselt alalt. Gelleri sõnul on Tallinnast leitud puukide arv suurem, kui mõnes Saaremaa osas.

Suurim puukide arv Tallinna piirkonnas oli vabaõhumuuseumis, loomaaias ja Pirita-Lükati terviseradadel.

Lisaks puukide arvukusele uuriti ka haigusetekitajaid. 44 protsenti kogutud puukidest kandsid borrelioosi, seejuure entsefaliiti leiti vaid neljalt puugilt.

Entsefaliiti esineb Eestis vähem

Entsefaliidi levik ei ole Gelleri sõnul Eesti looduses enam laialdane.

"Entsefaliit on väga pisteline. Entsefaliidi viirust on üldiselt puukidel vähe. Viimase aja kõige kõrgem näitaja on kõigest viis protsenti. Viis puuki sajast pole väga palju. Ühtlasi klapib see arv ka nakatumisnäitajatega ja selle põhjal võib tõepoolest väita, et on entsefaliiti vähemaks jäänud."

Gelleri sõnul on erinevalt borrelioosist raskem entsefaliidi levikut mõõta, kuna viiruse levimine on väga pisteline. Väiksemates piirkondades võivad esineda viiruskolded. Kui entsefaliidiga nakatumisi on mõnes piirkonnas rohkem esinema hakanud tuleb valvas olla ka teistel samas piirkonnas elavatel inimestel.

Erinevalt entsefaliidist on borrelioosi Eestis viimastel aastatel märgatavalt rohkem esinema hakanud. 2020. aastal Tervise Arengu Instituudi poolt läbiviidud puugiuuringust selgus, et borrelioosibakterite levik on kuni kolm korda suurenenud viimase 20 aasta jooksul. Üle Eesti kogutud puukidest osutus borrelioosi kandjateks 41 protsenti.

Puugid eelistavad loomi

Eelmisel aastal tehtud puugikampaania statistikast selgus, et ühe looma pealt eemaldati keskmiselt 10-20 puuki, seejuures inimestelt koguti keskmiselt kaks kuni kolm puuki. Esines ka arvukamaid juhtumeid, mil loomadelt eemaldati kokku 40 puuki.

"Puugid eelistavad ikkagi loomi. Inimene on neile pigem alternatiiviks. Inimesed on väga arukad ja neil on võimalus puuke eemaldada. Loomadel seda võimalust otseselt pole. Üldiselt eelistavad puugid karvaseid loomi." sõnas Geller.

Geller selgitas, et puukide arvukuse kasvu soosib ka stabiilne kliima.

"Põhitegur puukide arvukuse puhul on ilm. Nende paljunemine ja eluiga sõltub kliimast ja temperatuurist. Kui esineb neile sobiv niiskustase ja ei ole liiga kuum ega kuiv või näiteks talvel on lumikate stabiilne ja ei esine palju temperatuuride kõikumisi, soodustab see puukide ellujäämist. Eelmise aasta stabiilse temperatuuriga talv kindlasti soodustas puukide ellujäämist."

Rohkem infot Eestis levivate puukide kohta on võimalik leida puugiinfo veebilehelt.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: