Otse kolmapäeval kell 10.55: võidupüha paraad Paides

Võidupüha paraad on sel aastal Paides ning seda saab otseülekandes vaadata ERR-i uudisteportaali ning ETV ja ETV+ kanalitelt.

Kaitseliidu korraldatav võidupüha paraad algab kell 11 president Kersti Kaljulaidi saabumisega. President peab traditsioonilise võidupüha kõne, misjärel peab kõne Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi.

Paraadil on rivis ligi 800 kaitseliitlast, naiskodukaitsjat, noorkotkast ja kodutütart valdavalt Kirde maakaitseringkonna ehk Alutaguse, Jõgeva ja Järva malevaist koos liitlasvägede esindajatega Ühendkuningriigist ja Prantsusmaalt.

Liputoimkondade ja -gruppidega on väljas Kaitseliidu koostööpartnerid päästeametist, politsei- ja piirivalveametist ning vanglateenistusest. Paraadi muusikalise poole eest kannavad hoolt kaitseväe orkester, Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkester ja Tallinna-Jõgeva maleva ühendorkester.

President jagab laiali võidutuled, mis liiguvad kõikidesse maakondadesse maakaitsepäevadele ja Vabadussõja mälestusmärkide juurde, kus soovijad saavad võtta tuld oma koduse jaanilõkke süütamiseks.

Paidest teevad ülelennu NATO Balti õhuturbemissiooni hävitajad ja teised liitlaste lennuvahendid ehk kaks Itaalia hävituslennukit F35, kaks Hispaania hävituslennukit Eurofighter Typhoon, kaks Eesti reaktiivlennukit L39, kümme Suurbritannia reaktiivlennukit Hawk (vigurlennugrupp Red Arrows).

Lisaks paraadile on kavas militaartehnika näitus Paide kesklinnas, kus saab uudistada Ühendkuningriigi jalaväe lahingumasinat Warriori, lahingutank Challenger 2 ja liikursuurtükk AS90, PRA lahingutanki Leclerc, jalaväe lahingumasinat VBCI ning EST soomustransportööri Pasi XA188 ja EST jalaväe lahingumasinat CV90.

Maakondlikud maakaitsepäevad toimuvad kõikjal Eestis.

Pärast Võnnu all saavutatud võitu Saksa Rauddiviisi ja Balti Landeswehri vastu andis 3. diviisi ülem kindralmajor Ernst-Johannes Põdder oma päevakäsuga korralduse, et samal päeval, 23. juunil 1919 "saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud." 1934. aasta 16. veebruaril võttis riigikogu vastu otsuse muuta 23. juuni riiklikuks pühaks ja seda päeva taheti hakata tähistama igati suurejooneliselt.

Võidupüha paraadi otseülekannet kommenteerivad Andres Kuusk ja kolonel Eero Rebo. Režissöör on Rauno Viltrop, produtsent Hannela Lippus.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: