Urmas Paet: EL peab Venemaa suunal tegutsema ühtselt

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Urmas Paet Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Euroopa Liidu ja Venemaa kohtumiste puudumine ei tohi innustada riike kahepoolsele asjaajamisele Venemaaga, leiab Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet.

Euroopa Liidu riikide juhid leppisid neljapäeva öösel kokku, et EL-i riikide ja Venemaa tippkohtumist praegu ei tule.

Viis põhimõtet, milles EL leppis kokku peale Krimmi annekteerimist Venemaa poolt, on Venemaaga suhete aluseks. See kinnitati öisel kohtumisel üle.
EL nõuab Venemaalt Minski lepete täitmist kui võtmetingimust EL-i ja Venemaa suhete arenguks.

Üks viiest põhimõttest on ka valikuline koostöö Venemaaga, mille tingimusi ja formaate arutatakse Ülemkogus tulevikus. Reaalsuses võib see tähendada, et Ülemkogu president Michel ja Komisjoni president Von der Leyen võivad Vene juhtidega siiski vajadusel kohtuda.

EL-i riikide juhid väljendasid üle aastate positiivset hoiakut idapartnerlusriikide kavatsuste suhtes ning tunnustati nende Euroopa-püüdlusi.

Seega Saksa kantsleri ettepanek taastada EL-i riikide ja Vene tippkohtumise formaat sai igakülgse arutelu kõigi EL-i liikmesriikide osavõtul. Nii nagu see pidigi olema.

Praeguses EL-i ja Vene suhete olukorras polnud aga võimalik, et EL-i riikide ja Vene tippkohtumine saaks tuua lisaväärtust. On ju klaar, et Venemaa teab niigi EL-i seisukohti rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste rikkumise osas Ukrainas, Gruusias, Vene opositsioonijuhtide suhtes jne. Ja suhete halb seis on põhjustatud Venemaa tegudest, mis rikuvad rahvusvahelist õigust ning inimõigusi.

Samas pole paraku EL-i ja Vene tippkohtumiste toimumise külmutamine viimastel aastatel tähendanud seda, et mitmed liikmesriigid ei korralda ise kahepoolseid kohtumisi Venemaaga. See pole EL-i ühtse poliitika seisukohast hea olukord, kus kõiki liikmesriike esindava EL-i juhtkonna kohtumised Vene juhtidega on aastaid olnud külmutatud, kuid olukorda ära kasutades korraldavad Vene juhtidega kahepoolseid kohtumisi mitmed liikmesriigid, kes ei esinda EL-i ühiseid seisukohti.

EL peab igasuguste Venemaaga peetavate kohtumiste formaadi osas tegutsema ühtselt. Näiteks EL-i kohtumiste osas kolmandate riikidega saab ka Eesti kaasa rääkida ja seda mõjutada, kuid mõne EL-i riigi ja Vene kahepoolse kohtumise ettevalmistamisel mitte kuigivõrd.

Mööda ei saa vaadata ka kahe suure autoritaarse režiimi Venemaa ja Hiina kiirest lähenemisest teineteisele ning selle mõjust ka Euroopale.

Omaette teema on ka tulevikus võimaliku sellise tippkohtumise ajastus ja loomulikult ettevalmistus. Näiteks EL-i välisasjade kõrge esindaja Borrelli visiit mõni kuu tagasi Venemaale oli ettenähtavalt halva ajastusega.

Loodetavasti ei too Euroopa Ülemkogu seisukoht kaasa aga seda, et mõned liikmesriigid tunnevad end julgustatuna korraldada Venemaaga kahepoolseid kohtumisi, sest EL-i riikide-Vene tippkohtumisi ei toimu veel teadmata ajal. 

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: